Tulekahjud sagenevad külmaperioodi algusega,sest inimesed on tubasemad - kasutatakse rohkem kütteseadmeid, suitsetatakse toas ja koormatakse elektrisüsteeme üle, näiteks kasutatakse liialt elektriradiaatoreid. Pimedal ajal kasutatakse rohkem ka küünlaid, mis jäetakse järelevalveta.

Mullu juhtus 40 protsenti hukkunuga lõppenud tulekahjudest just talvekuudel. Hooletu suitsetamise tõttu alanud tulekahjudes sai eelmisel aastal surma 45 protsenti kõigist aasta jooksul tules hukkunutest.

"Päästeamet külastab igal aastal üle 22 000 kodu ja peamiste probleemidena tuleohutuse seisukohalt paistavad silma probleemid elektriseadmete ja –süsteemidega, näiteks on maja elektrijuhtmestik vananenud ja koormatakse see üle. Samuti kasutatakse vananenud seadmeid ning mõnikord ka valesti, näiteks kaetakse elektriradiaatorid kinni. Ka küttekolded on katki või hooldamata, samas kasutatakse neid edasi," selgitas päästeameti kommunikatsiooninõunik Berit-Helena Lamp.

Tulekahjust annab märku töökorras suitsuandur. Lamp nentis, et kuigi suitsuandurid on juba kümme aastat kohustuslikud olnud, on endiselt kodusid, kus neid pole. On peresid, kellel käib oma kodu tuleohutuna hoidmine üle jõu. Selliste perede aitamiseks algatati 500 kodu projekt, mille käigus aidati korda teha lasterikaste perede, üksi elavate eakate ja puudega inimestega kodud.

Teisipäeva öösel juhtus Tartus Ihaste linnaosas traagiline õnnetus, kui elumaja tulekahjus hukkus viieliikmeline perekond. Esialgne uurimine näitas, et tulekahju sai alguse külmkapist ja majast ei leitud jälge suitsuandurist.

"Igaüks meist saab kohe tegutseda, et midagi sellist nagu Tartus juhtus, enam ei korduks. Vaadake ringi enda kodus, astuge läbi lähedaste juurest ja veenduge, et on olemas töökorras suitsuandur. Et oleks kontrollitud küttekolded ja elektrisüsteemid oleks korras. Et ei jäetaks lahtist tuld järelevalveta, eriti praegusel jõuluajal, ja köetaks ahju targalt. Ja kui kodus on kamin, ahi või gaasiseade, oleks paigaldatud ka vingugaasiandur," ütles Lamp.