Viimati tõstatus laialdaselt küsimus ametnikueetikast, kui valitsus vallandas maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti, kes avaldas kirjavahetuse endise maaeluministri Mart Järviku vassimise kohta nii M.W. Vooli listeeriapuhangu kui ka oma nõuniku huvide konflikti asjus.

Ametnikueetika nõukogu juhi sõnul käitus Lemetti nii, nagu avalikus teenistuses töötaja peabki käituma. "Avalik teenistus töötab selleks, et teenida ühiskonda võimalikult paremini ning üks ametnike põhiväärtusi on olla seaduskuulekas ja aus. Kui ametnik näeb, et midagi ei toimu reeglipäraselt ja ausalt, siis tuleb sellele tähelepanu juhtida," ütles Sibul.

Sibula sõnul tegutses Lemetti õigesti ka seepärast, et pöördus kõigepealt ministri poole. Kuna see ei aidanud, siis andis ta oma avastustest teada riigisekretärile ja edasi prokuratuurile.

Lemetti lubas oma ametist vabastamise kohtus vaidlustada, sest tema sõnul polnud ministril talle ühtegi etteheidet, vaid need tulid tagantjärgi. Vastupidiselt maksis Järvik Lemettile oktoobri lõpus hoopis suure preemia.

"Kuna asjaolud on segased ja küsitavad, siis tuleks kasuks, kui selle juhtumi kohta tuleks kohtulahend. Nii oleks tulevikus selge, kuidas sellist normi rakendada," sõnas Sibul. Kas ühes Järvikuga oli õige otsus ka Lemetti ministeeriumi töörahu taastamise nimel vallandada? "Kui minnakse kohtusse, siis saab kindlasti sellele küsimusele vastuse," ütles Sibul.

Üldiselt on Sibula sõnul ametnikueetikaga kõik hästi. "Oleme süstemaatiliselt teinud uuringuid, kuidas on avaliku teenistuse väärtushinnangud ajas muutunud. On rõõm tõdeda, et aastatega on need aina paremaks läinud," ütles ta.

Küll aga on selles vallas endiselt nn halle alasid, mis tuleks läbi rääkida ja arutada. "See töö ei saa nii pea otsa ning ametnikueetika nõukogu on valmis arutama ning soovitusi ja juhendeid jagama," sõnas Sibul.