Kriitilise infrastruktuuri all mõeldakse ühiskonna kõige tähtsamaid tegevusvaldkondi nagu näiteks pangandus ja rahandus, transport ja logistika ning tervishoid, vahendab Yle Uutiset.

Luureteenistused tunnevad varasemast suuremat huvi ka teistesse strateegilistesse valdkondadesse suunatud investeeringute vastu, teatas Supo.

Supo sõnul on Soome püsivalt paigutatud mitmeid kümneid välisriikide luureteenistuste töötajaid ehk spioone. Lisaks sellele käib igal aastal umbes sama palju välisriikide spioone Soomes lühikesi operatiivülesandeid täitmas.

Supo teatel huvitab Soome eriti Venemaa ja Hiina luureteenistusi.

Välisriikide luureteenistused tegutsevad Soomes pikaaegselt ja plaanipäraselt, hindab Supo.

Päevakajalisi nähtusi puudutavad luureküsimused vahelduvad, aga luure kesksemate eesmärkide hulka kuuluvad Soome poliitika ennustamine ja poliitilise otsustamise mõjutamine.

Supo juht Antti Pelttari ütles, et luureteenistustel on nüüd püsivad jälgimisobjektid.

„Lisaks nendele on viimasel ajal kesksed huviobjektid olnud muu hulgas Soome tegevus EL-i eesistujariigina, Soome positsioon EL-i sanktsioonide poliitikas, rahvuslik innovatsioonitegevus ning kõrgtehnoloogilised tooted,” ütles Pelttari.

Ülevaate järgi on lisaks inimluurele Soome vastu pidevalt suunatud küberoperatsioone, mille eesmärk on spionaaž, tehnilise keskkonna kaardistamine või mõjutamine.

Lisaks avalikule haldusele on objektiks olnud ka ettevõtete keskne tootearendustöö ja mõnede isikute konfidentsiaalne suhtlus.

Ülevaates juhitakse tähelepanu sellele, et kriitilise infrastruktuuri minek küberspionaaži või -mõjutamisega tegeleva riigi kontrolli alla tekitab ohu riiklikule julgeolekule juba enne, kui spionaažiga tegelev riik otsustab jõudu kasutada.

„Seda on põhjust võtta juba eelnevalt arvesse kriitilist infrastruktuuri puudutavates projektides nagu 5G võrguga seotud investeeringutes,” märkis Pelttari.