Esindajatekoja luurekomitee demokraatide 300-leheküljeline raport ei anna hinnangut, kas Trumpi tegevus seoses 25. juuli telefonivestlusega Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga ulatub tasemele „high crimes and misdemeanors”, mis annab aluse tagandamiseks. See on kongressi otsustada. Raport kirjeldab aga presidendi „olulisi väärtegusid”, mida täna hakkab hindama esindajatekoja õiguskomitee, vahendab Associated Press.

„Tõendid, mida me oleme leidnud, on tõesti üsna kaalukad, et president kasutas oma ametivolitusi poliitiliste teenete kindlustamiseks ja Ameerika rahva usalduse kuritarvitamiseks ning meie julgeoleku ohtu seadmiseks,” ütles esindajatekoja luurekomitee esimees Adam Schiff. „Oli keeruline otsus minna seda teed, sest sellel on meie maa jaoks nii palju tagajärgi. Aga president oli ise oma tagandamisjuurdluse autor, püüdes korduvalt saada välisabi oma valimiskampaaniate jaoks.”

„Ameeriklased peavad mõistma, et see president seab oma isiklikud poliitilised huvid nende omadest kõrgemale. Ja see ohustab riiki,” lisas Schiff.

„Esimees Schiff ja demokraadid ebaõnnestusid täielikult igasuguste tõendite leidmises president Trumpi väärtegude kohta,” teatas oma avalduses Valge Maja pressisekretär Stephanie Grisham, kelle sõnul on raport nagu „segane jutt keldriblogijalt, kes pingutab, et tõestada midagi, kui ei ole tõendeid millestki”.

NATO tippkohtumisel Londonis viibiv Trump nimetas tagandamisjuurdlust demokraatide poolt ebapatriootiliseks ja teatas, et ei vaata tänast kuulamist.

„Trumpi-Ukraina tagandamisjuurdluse raport” annab üksikasjaliku pildi varidiplomaatiast, mida viis läbi Trumpi advokaat Rudy Giuliani, mille tulemuseks olid mitmekihilised süüdistused, mida saab täpsustada konkreetseteks altkäemaksu või obstruktsiooni episoodideks, aga ka amorfsemaks süüdistuseks, et Trump kuritarvitas ametivolitusi, seades enda huvid riigi omadest kõrgemale.

Raport toetub suures osas USA praeguste ja endiste ametnike tunnistustele.

Juurdluse käigus leiti, et Trump „veenis välisriigi, Ukraina valitsust sekkuma, et aidata kaasa oma tagasivalimisele”, kirjutas Schiff raporti eessõnas. Seda tehes püüdis president „õõnestada USA presidendivalimiste protsessi ausust ja seadis ohtu USA riikliku julgeoleku”, öeldakse raportis. Kui kongress alustas selle uurimist, takistas Trump raporti järgi juurdlust viisil, mida pole teinud ükski teine president.

Lisaks varasemate tunnistuste avaldamisele sisaldab raport varem avaldamata andmeid mobiiltelefonikõnede kohta, mis tõstatavad uusi küsimusi Giuliani suhtlemise kohta esindajatekoja luurekomitee tippvabariiklase Devin Nunesi ja Valge Majaga.

Luurekomitee hääletas eile selle poolt, et saata raport õiguskomiteele.

Võimalik alus tagandamisele keskendub sellele, kas Trump kuritarvitas oma ametivolitusi, kui avaldas Zelenskõile survet juurdluse alustamiseks Trumpi poliitiliste rivaalide üle. Samal ajal hoidis Trump kinni 400 miljoni dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale.

Raportis süüdistatakse Trumpi ka selles, et ta on „esimene ja ainus” president USA ajaloos, kes eirab „avalikult ja valimatult” esindajatekoja põhiseaduslikke volitusi viia läbi tagandamisprotseduure, andes ametnikele korralduse mitte alluda.