Pöördumises Euroopa Ülemkogu presidendile Charles Michelile, Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ja Euroopa Parlamendi presidendile David Sassolile rõhutatakse, et Balti riikide põllumeeste otsetoetuste tase on alates euroliiduga ühinemisest 2004. aastal olnud kõige madalam terves ühenduses, ulatudes viimastel aastatel 54-60%ni keskmisest.

"See on pannud Baltimaade põllumehed väga ebavõrdsesse konkurentsi ülejäänud Euroopa Liidu põllumajandustootjatega," kinnitas Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

"Samas, kui Baltimaade põllumehed peavad saama hakkama Euroopa Liidu kõige madalamate otsetoetustega, on meie tootmiskulud klimaatiliste olude tõttu ühed kõrgemad - Eestis 129%, Lätis 113% ja Leedus 112% liikmesriikide keskmisest," lisas ta.

Baltimaade põllumeeste avalik pöördumine on suunatud värskelt ametisse astunud Euroopa Liidu juhtidele enne 12. detsembril Brüsselis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist.

"Euroopa Liidus kestavad perioodi 2021-27 eelarvekava läbirääkimised, mille käigus saab muuta Baltimaadele ELi ühise põllumajanduspoliitika eelarvest makstavad hüvitised võrdsemaks teiste liikmesriikide põllumeestele makstavate toetustega," selgitas Roomet Sõrmus.

"Ootame ülemkogul ka Eesti peaministrilt meie põllumeeste eest seismist, et suudaksime püsida konkurentis ülejäänud liikmesriikide tootjatega," lisas ta.

7.-8. veebruaril 2013 toimunud Euroopa Ülemkogul otsustasid riigi- ja valitsusjuhid ühehäälselt, et hiljemalt 2020. aastaks peavad kõik liikmesriigid saavutama ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste taseme vähemalt 196 €/ha kohta jooksevhindades. 2020. aastal on Eesti otsetoetuste tase arvutuslikult aga 175 €/ha, samas kui Euroopa Liidu keskmine toetus on juba 260 €/ha.

Eesti, Läti ja Leedu põllumehed on korraldanud Brüsselis 2018. ja 2013. aastal ühiseid meeleavaldusi, et protesteerida ebaõiglaste toetustasemete vastu. Baltimaade ebaõiglaselt madalate toetustasemete põhjuseks on asjaolu, et hüvitiste arvutamise aluseks on võetud Balti riikide taasiseseisvumise järgsed põllumajanduse mõõna-aastad, mil lisaks väikestele saakidele oli madalseisus ka põllumajanduslik maakasutus. Eesti põllumajandus- ja maamajandusettevõtteid ühendav põllumajandus-kaubanduskoda korraldab 10. detsembrilkell 11-13 Toompeal meeleavalduse, sest lisaks ebaõiglastele eurotoetustele on valitsuserakonnad vaatamata varasematele lubadustele vähendanud 2020. aasta riigieelarve eelnõus põllumajanduse siseriiklike hüvitiste summat üle kolme korra - 15,3 miljonilt 5 miljonile eurole. Põllumeeste avalikud aktsioonid on nendel nädalatel toimunud või toimumas ka teistes Balti riikides.