Kui Mart Järvik esmaspäeval ametist vabastati, teatas ta avalikkusele, et tema suhted Illar Lemettiga hakkasid rappa minema juba maikuust, kui minister otsustas viia läbi ministeeriumi haldusalal erakorralise auditi toiduohutuse valdkonna juhtimise ja koordineerimise osas.

"Auditi läbiviimisele osutas kantsler selget vastuseisu, nimetades seda „ametnike traumeerimiseks“," teatas Järvik.

Järvik polnud aga tõenäoliselt kantsleri "vastuseisu" oktoobris veel täheldanud, sest just viinakuu lõpuks määras Järvik Lemettile ühekordse tasuna kokkulepitud eesmärkide saavutamise ja heade töötulemuste eest Lemettile 5800 euro suuruse tulemuspalga, mis ületab kantsleri ühe kuu palka üle tuhande euroga.

Lemetti märkis ministri anomaaliat ka oma pöördumises peaministrile, kus sedastas, et Järviku poolt pole Lemetti suunas tulnud ühtegi kirjalikku ega suulist etteheidet.

"Vastupidi, ministri suurt rahulolu minu tööga näitab mulle oktoobri lõpus makstud tulemustasu. Selle suurus ületab oluliselt kuupalka ja ükski eelmine minister pole mulle nii suurt tulemustasu maksnud," kirjutas Lemetti peaministrile.

Samas kirjas tõi ta välja, et avalikkuses tekitada püütud narratiiv, nagu Lemettil oleks ministriga tekkinud erimeelsused poliitikakujundamise osas, ei vasta mingil juhul tõele.

Nimelt oli Lemetti saatnud 9. novembril Mart Järvikule saatnud järgneva kirja:

From: Illar Lemetti
Sent: laupäev, 9. november 2019 08:20
To: Mart Järvik
Subject: arutelu

Tere Minu arvates oleks vajalik, et me ka omavahel enne esmaspäeva neid üleval olevaid teemasid arutaksime. Kui pead seada vajalikuks, siis mina olen valmis seda igal ajal tegema.

Tervitustega Illar

Mart Järvik aga ei võtnud ettepanekut vastu. Järvik küll helistas Lemettile, ent keeldus sisulisest aruteludest. Hoopis jätkas Järvik avalikkusele valetamist, kui teatas pressiteate vahendusel kolm tundi pärast Lemettilt saadud kirja, kus kinnitas: "Minu majavälise õigusnõunikuna töötanud Urmas Arumäe ei andnud mulle soovitusi volituse allkirjastamiseks või mitteallkirjastamiseks, vaid soovitas ära oodata justiitsministri vastus."

Lemetti, taludes veel Järviku meediale antud samasisulist, vahest väsimusest tingitud teadmatut valeväidet eelmisel õhtul lennujaamas, sai nüüd aru, et reisist väljapuhanuna teadis minister, millest laupäeval enne lõunat rääkis. Seetõttu otsustaski Lemetti avaldada 9. novembril kell 16.18 Mart Järviku kirjavahetuse, mis valed ümber lükkab.

9. novembril kell 20.00 teatas Mart Järvik sotsiaalmeedias, et Lemetti on ametisse sobimatu.

11. novembril tegi Mart Järvik ettepaneku Illar Lemetti teenistusest vabastamiseks koostöö mittelaabumise tõttu. Ta küsis ettepaneku kohta arvamust ka Lemettilt, kes luges ettepanekut põhjendamatuks.

"Ministeeriumi kantsleri vabastamine koostöö mittelaabumise tõttu on põhjendatud, kui kantsler ei saa hakkama oma ametiülesannete täitmisega. Ministri ebakohase käitumise varjamine ei kuulu ministeeriumi kantsleri ametiülesannete hulka," kirjutas Lemetti muu hulgas.

20. novembril esitas Järvik valitsusele oma otsuse ja küsis taaskord Lemetti arvamust. Seekord oli lisatud ka seletuskiri, kus Järvik heitis Lemettile ette erinevat arusaama „ministeeriumi aparaadi ja allasutuste rolli kohta riigivalitsemisel“.

21. novembril teemat veel valitsuse istungil ei käsitletud, sest riigisekretäri aruannet polnud veel esitletud. Peale valitsuse pressikonverentsi selgus, et riigisekretär Taimar Peterkopi juhitud komisjon tuvastas Järviku eksimused ministrina.

22. novembril pöördus Lemetti peaministri poole, kus nimetas põhjendamatuks Järviku katseid Lemetti ametist vabastada.

Oma peaministrile teatas ta muu hulgas ka seda, et prokuratuuri poole oli ta seoses korruptsioonikahtlusega pöördunud juba septembris. Samuti selgub kirjast, et peaministergi teab rohkem, kui avalikkuses juba juttu oli olnud.