Tanel Kiik ideest karistada vaktsiinivastaseid peresid: tuleb mõelda, kas sanktsioonid kahjustaks last veelgi

Lapsevanem, kes ei lase oma last kaitsepookida, on ühiskonnale palju ohtlikum kui kanepitarbija, kuulutas keskerakondlane Andrei Korobeinik täna Eesti Päevalehe arvamusloos. Vaktsineerimisvastased peaksid poliitiku hinnangul jääma ilma ka lastetoetustest, immuniseerimata lapsi ei tohiks võtta ka lasteaeda.

Korobeiniku lähenemine on radikaalne, ei ole selge, kas need need mõtted kuuluvad ainult temale või on Keskerakonnas laiemalt levimas plaan vaktineerimisvastasusele vastu astuda.

"Esiteks võiks lõpetada lastetoetuste maksmise vaktsiinivastastele lapsevanematele. Toetust saab vaid siis, kui laps saab kõik vajalikud vaktsiinid õigel ajal. Selle sammuga kogutud raha võib hiljem kulutada nende inimeste valikutest põhjustatud haiguste ravimiseks," kirjutas Korobeinik. "Teiseks võiks lasteaedadel keelata vastu võtta vaktsiinivastastest perekondadest pärit lapsi, sellega vähenevad teiste laste terviseriskid märkimisväärselt."

Korobeinik hindab siiski, et näiteks koolihariduse keelamine vaktsineerimata lastele oleks liiga keeruline.

Korobeiniku parteikaaslane, sotsiaalminister Tanel Kiik ei rutta Korobeiniku radikaalseid mõtteid heaks kiitma. Samas ei väida ta ka otsesõnu sanktsioonide rakendamise vastu. "Sanktsioonide rakendamisel peame aga vältima olukorda, et see kahjustaks lapse huvisid veelgi, näiteks kui piirata ligipääsu haridusele või lapse arenguks vajalikule sotsiaalsele keskkonnale. Ühtegi meedet ei saa kergekäeliselt kasutusele võtta, kuid peame analüüsima erinevaid võimalusi, mis aitaksid tõsta vaktsineerituse taset," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik Delfile.

95% või kõrgem vaktsineeritus ühiskonnas on vajalik tase, et tagada nö karjaimmuunsuse olemasolu, et vaktsineeritud inimesed kaitseksid nakkushaiguste puhul ka neid ühiskonnaliikmeid, kelle jaoks on vaktsineerimine mingil põhjusel vastunäidustatud, näiteks immuunpuudulikkuse korral. "Meie kohustus on kaitsta ka neid, kes ise end kaitsta ei saa," ütles Kiik.

"Hõlmatuse tõstmise või säilitamise puhul on oluline tegeleda erinevate teguritega, mis vaktsineerimist soodustavad või vastupidi – takistavad. Need võivad olla nii hoiakud, takistused süsteemis või vaktsineerimisteenusele jõudmisel, samuti selle osutamisel. Ebateaduse ja väärinfo levik internetis on kasvav globaalne probleem. Meil tuleb igal tasandil võidelda skeemide ja inimeste vastu, kes teenivad abivajajaid pettes raha, tekitavad neile tervisekahjusid ning laialdasemaid probleeme kogu ühiskonnale."

Kui hõlmatus langeb, siis hakkavad vaktsiinvälditavad nakkushaigused jälle ühiskonnas levima, nagu on näidanud leetripuhangud siin Eestis ja mujal Euroopas.

"Kindlasti tuleb iga sekkumise puhul hoolikalt analüüsida ja kaaluda, mis on sellest tulev kasu ja kahju. Vaktsineerimata jätmine kahjustab oluliselt lapse huvisid, sest ta jäetakse ilma kaitsest tõsiste nakkushaiguste vastu ning see seab ohtu ka paljud teised. Esimeses järjekorras tuleb meil veelgi enam tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmisega vaktsineerimise vajalikkusest. Riiklik tegevus tõenduspõhise informatsiooni koondamisel peab hoogustuma ja tuleb tõhustada nii teavitustööd kui ka tervishoiutöötajate usaldusväärse ja tõenduspõhise informatsiooni levikut. See teadmine tuleb viia patsientide, tervishoiutöötajate ja kõigi elanikeni, ning seda viisil, mis on mõistetav, kasutatav ja usaldusväärne.“