VAATA JÄRELE | Millised võimalused on II pensionisambast raha väljavõtmiseks?

SEB parimad eksperdid pensioni valdkonnas andsid neljapäeval, 28. novembril 2019 SEB Innovatsioonikeskuses ülevaate pensionireformi mõjust Eesti keskmisele kogujale ja jagasid esmaseid soovitusi edasiste sammude osas.

Teisest pensionisambast lahkuda kavatsevatest investoritest tunneb end rahapaigutamises iseseisvaid otsuseid tehes ebakindlalt 34 protsenti ning 43 protsenti on veendunud, et vajab pensionisäästude edasiseks investeerimiseks pangalt nõuandeid, näitab SEB teise pensionisamba klientide uuring.

Investeerimises kindlalt tunneb end vaid kümnendik lahkumist kaaluvatest pensionikogujatest ning nende selge eelistus on jätkata pensioniks säästmist omal käel.

„Mõnevõrra rohkem kahtlevad oma investeerimisoskustes inimesed, kes kavatsevad jätkata teise samba fondidesse raha paigutamist. Nendega väga sarnaselt mõtlevad ka teisest sambast lahkujad,“ ütles AS SEB Elu – ja Pensionikindlustuse juht Triin Messimas.

„Kõigist küsitlusele vastanutest 40 protsenti ütleb, et nende investeerimisoskused ei sisenda julgustunnet ning sama paljud ootavad pangalt tuge oma edasiste investeerimisotsuste tegemisel,“ märkis SEB Messimas.

Nii lahkuda kui ka jääda kavatsejatest veerand arvab, et investeerimisteenus peaks olema tasuta. Mõistlikku tasu investeerimisteenuse pakkujale on valmis maksma veerand lahkuda kavatsejatest, kuid vaid veidi alla 10 protsendi pensionifondidesse kogumist jätkata soovijatest.

„Küsitlustulemused näitavad, et teenustasude osas ootavad kliendid kuldset keskteed, sest mõistavad, et investeerimisnõu ei saa olla tasuta. Selles vallas on üheks võimalikuks lahenduseks passiivsed investeeringud nagu indeksfondid, mille haldustasud on oluliselt väiksemad,“ lisas Triin Messimas.

Oktoobris 2019 korraldatud küsitlusele vastas üle 800 SEB teise samba pensionifondide kliendi.