USA suursaadik EL-i juures tunnistas, et järgis Ukrainale survet avaldades Trumpi käske
USA suursaadik Euroopa Liidu juures Gordon Sondland ütles president Donald Trumpi tagandamisjuurdluse avalikul kuulamisel, et järgis Trumpi käske avaldada Ukrainale survet endise asepresidendi ja demokraatide presidendikandidaadiks pürgiva Joe Bideni uurimise alla võtmiseks.
Sondland ütles, et juhised tulid Trumpi isiklikult advokaadilt Rudy Giulianilt, vahendab BBC News.
Juurdluse eesmärk on hinnata, kas Trump hoidis kinni sõjalist abi Ukrainale, et saavutada Bideni uurimise alla võtmine. Trump eitab seda. USA-s on ebaseaduslik otsida välisabi valimistel edu saavutamiseks.
Sondland ütles viimasel kuulamisel esindajatekojas, et Giuliani tahtis avalikku avaldust Ukraina presidendilt Volodõmõr Zelenskõilt, milles pidi teatavaks tehtama juurdlus „korruptsiooniküsimustes”.
Giuliani mainis eraldi ettevõtet Burisma, mille juhatuse liige oli Bideni poeg Hunter, ja küsimusi USA 2016. aasta presidendivalimiste ümber, teatas Sondland.
„Me ei tahtnud töötada koos hr Giulianiga. Lihtsalt öeldes mängisime me kaarte, mis meile jaotati. Me kõik mõistsime, et kui me keelduksime hr Giulianiga koostööd tegemast, kaotaksime tähtsa võimaluse tsementeerida suhteid Ühendriikide ja Ukraina vahel. Seega järgisime me presidendi käske,” ütles Sondland.
Seejärel kinnitas Sondland, et president tahtis juurdlust vahetuskaubana Zelenskõi visiidi vastu Valgesse Majja, mis on quid pro quo ehk teene teene vastu.
„Ma tean, et selle komitee liikmed on tihti valanud need keerulised probleemid lihtsa küsimuse vormi: kas oli quid pro quo? Nagu ma varem tunnistasin taotletud telefonikõne kohta Valgesse Majja ja kohtumise kohta Valges Majas, vastus on jah,” ütles Sondland.
Siiski ütles Sondland, et ei ole kunagi otseselt kuulnud presidendilt, et juurdluse alustamise korral Ukrainas lastakse sõjaline abi taas vabaks.
Sondland väitis, et oli „järeleandmatult vastu” sõjalise abi peatamisele Ukrainale ja et talle ei öeldud kunagi, miks seda kinni hoiti. Ta ütles aga, et hakkas uskuma, et see oli seotud korruptsioonijuurdluste väljakuulutamisega Ukraina poolt.
Sondlandi sõnul ütles ta hiljem Zelenskõi abile: „Ma uskusin, et USA abi taasalgamine ei juhtu tõenäoliselt enne, kui Ukraina ei võta ette mingit tegevust avaliku avalduse osas, millest me olime rääkinud palju nädalaid.”
Sondland kinnitas, et see ei olnud salaplaan, nagu mõned kriitikud on öelnud, vaid väitis, et see oli läbipaistev, ja tema ülemused olid täielikult toetavad.
Sondlandi sõnul informeeriti välisministeeriumi, Riikliku Julgeoleku Nõukogu ja Valge Maja juhtkonda, sealhulgas välisminister Mike Pompeot. Sondland ei mäleta kõrgemalt poolt mingeid vastuväiteid.
Sondlandi väitel arutas ta sõjalise abi kinnihoidmist ka asepresident Mike Pence’iga septembris visiidil Varssavis.
Pence’i personaliülem on eitanud, et asepresident on kunagi rääkinud Sondlandiga Bidenite uurimisest, Burismast või finantsabi tingimustega vabastamisest Ukrainale potentsiaalsete juurdluste vastu.
Välisministeeriumi pressiesindaja väitis samuti, et Sondland ei ole kunagi Pompeole öelnud, et ta usub, et president seob abi juurdlustega poliitiliste oponentide üle.
Trump on Sondlandi tunnistusele juba reageerinud. Ta luges ette mahakirjutuse telefonikõnest enda ja Sondlandi vahel, milles ütles: „Ma ei taha midagi. Seda tahan ma Ukrainalt.”
Veel ütles Trump, et ei tunne Sondlandi kuigi hästi, aga ta „paistab toreda mehena”.
Sondlandi tunnistust eitas ka Giuliani, kes kirjutas Twitteris, et ei ole Sondlandiga kunagi kohtunud ja on väga vähe telefonis rääkinud.
Eile andsid tunnistusi ka kaitseministri abi asetäitja Laura Cooper ja välisministeeriumi alamminister David Hale.
Cooper ütles, et juba 25. juulil, päeval, kui Trumpil oli telefonikõne Zelenskõiga, väljendati talle muret abi pärast Ukraina saatkonnast.
„Ukraina saatkonna personal küsis, mis toimub Ukraina julgeolekuabiga,” ütles Cooper. Ta lisas, et saatkonna personal väljendas muret ka USA välisministeeriumile.
Hale ütles, et märtsis oli ta mures Ukrainas toimunud rünnakukampaania pärast tollase USA suursaadiku Marie Yovanovitchi vastu ja tundis, et viimane vajab toetusavaldust välisministeeriumilt.
Hale’i sõnul rääkis ta sellest Pompeole, aga viimane mingit avaldust ei teinud.
Mais kutsus Trump Yovanovitchi Ukraina saadiku kohalt tagasi.
