Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjonile tehtud pöördumises tõid lastearstid välja, et perearstide hulgas on viimasel ajal levinud arvamusi, et tuulerõugete vaktsiin võiks laste riiklikku vaktsineerimiskavasse lisanduda enne, kui pneumokokivastane vaktsineerimine, vahendab ERR-i uudisteportaal. Lastearstid ei ole sellega aga nõus.

Pneumokokk, mis levib piisknakkusena, võib põhjustada näiteks ägedat keskkõrva-, põskkoopa- või kopsupõletikku, aga raskematel juhtudel meningiiti, kopsupõletikku või sepsist.

Eesti pneumokokknakkuse statistika ei kajasta arstide teatel tegelikkust. Ehkki nakatumiste arv on olnud väike, siis võib arvata, et tegelikult on tõsist pneumokokknakkust lastel igal hooajal kindlasti rohkem.

Viimasel kolmel aastal on haigestumine invasiivsesse pneumokokknakkusesse kasvanud: 2016. aastal oli neid juhte 143, mullu 195 ja tänavu on oktoobri seisuga neid olnud juba 197. Pneumokokknakkuse tõttu on olnud ka surmajuhtumeid, näiteks 2017. aastal suri sellesse 11 ja mullu 10 inimest.

Sel aastal on sagenenud harvaesinevad pneumokokkmeningiidid, mida on olnud üheksa, haigestunuist kolm olid imikud ja üks väikelaps.