Lend, mis startis Londoni Heathrow’ lennuväljalt kohaliku aja järgi kell 6 hommikul, on osa Qantase Project Sunrise’ist, mille võimalik eesmärk on alustada 2022. aastaks Sydney-Londoni ja Sydney-New Yorgi vahemaandumisteta liinilende, vahendab CNN.

Katselend New Yorgist Sydneysse toimus oktoobris ja kestis üle 19 tunni.

Lend Londonist Sydneysse on küll vahemaa poolest pikem kui lend New Yorgist Sydneysse, aga peaks kestma lühemat aega tänu valdavale taganttuulele ja optimeeritud marsruudile, mis läbib Venemaa, Kasahstani ja Hiina õhuruumi.

Lennuks kasutatakse Boeing 787-9 Dreamlinerit nimega Longreach ja numbriga QF7879. Vaatamata sellele, et lennuk võib pardale võtta kuni 300 inimest, on neid praegusel lennul vaid umbes 50, sealhulgas neli pilooti kapten Helen Trenerry juhtimisel.

Väiksemat kaalu on vaja, et tagada, et lennuk suudab rekordilise vahemaa ilma tankimata läbida. Tegelikult ei ole tuliuue lennuki kütusepaagid päris täis. Lennuk peaks maanduma nii, et kütust oleks alles veel umbes 90-minutiliseks lennuks.

Pardal on Qantase töötajad ja sagedased lendajad, kelle külge kinnitatakse seadmed une, liigutamise, toidutarbimise ja meelelahutusseadmete kasutamise jälgimiseks.

Andmeid koguvad Sydney ülikooli meditsiiniuuringute keskuse Charles Perkins Centre’i teadlased. Uuritakse, kuidas mõjub ülipikk lend tervisele, heaolule ja sisemisele kellale.

Osa võtab ka Melbourne’i Monashi ülikooli meeskond, mis analüüsib, kuidas mõjub lend pilootidele ja teistele meeskonnaliikmetele. Enne ja pärast lendu mõõdetakse nende unetsükleid mõjutava hormooni melatoniini taset.

Lisaks sellele on lennuki pardal ajakirjanikke.

Qantas kasutab saadud andmeid, et mõjutada Austraalia võime andma luba selliste liinilendude alustamiseks.

Kapten Trenerry ütles, et üks keerulisemaid elemente on Qantase kasutatavast tavalisest lennumarsruudist kõrvalekaldumine.

„Kõige keerulisem väljakutse on lendamine läbi tundmatu õhuruumi koos keeleraskustega, mida see sisaldab,” ütles Trenerry.

Qantas katsetas vahemaandumisteta Londoni-Sydney lendu ka 1989. aastal. Siis kasutati aga Boeing 747, mis oli seest suuremas osas tühjaks tehtud ja mis kasutas erikütust. Pardal oli vaid 23 inimest ja lennuk tuli stardirajale pukseerida, et säästa iga tilka kütust.