Tänases Eesti Päevalehes ilmus lugu selle kohta, kui sarnaselt Eestiga on maailma riigid hääletanud ÜRO peaassamblee resolutsioonide vastuvõtmisel. Siinses loos on interaktiivsete kaartide ja võrgustikuanalüüsi abil näidatud täiendavalt, mida ÜRO hääletuste andmestik näitab Eesti ja teiste maailma riikide kohta.

Eesti Päevalehe lugu põhineb 2135 ÜRO peaassamblee resolutsiooni hääletuse andmetel. Neist vanim pärineb 16. oktoobrist 1991 ja värskeim 16. septembrist 2019. Arvesse läinud resolutsioonid pole kaugeltki ainsad ei resolutsioonide ega hääletuste mõttes. Umbes 2/3 resolutsioonidest võetakse vastu konsensuslikult – hääletust ei toimu. Piisab kõigest ühest riigist, kes soovib hääletust, ja resolutsiooni vastuvõtmine otsustatakse hääletusega, kus igal riigil on üks hääl. Valida on „Poolt“, „Vastu“, „Erapooletu“ ja hääletuselt puudumine. Resolutsioon loetakse vastuvõetuks kui poolthääli on rohkem kui vastuhääli. Need resolutsioonid, mis toetust ei leidnud hääletusel, nende kohta käepärast andmestikku ei ole. Lisaks terviklikele resolutsioonidele võib olla hääletusel ka mõni sõna või lõik resolutsioonist. Sellised hääletused jäid samuti arvestusest välja.

Eesti Päevalehe analüüsi keskne mõiste on hääletuste sarnasuse indeks [The Index of Voting Cohesion]. Selle arvutamine käib nii, et ühtemoodi hääletamine (mõlemad poolt, mõlemad erapooletud või mõlemad vastu) on võrdsustatud 1 punktiga, vastandlik hääletamine (üks poolt, teine vastu) on võrdsustatud 0 punktiga ning juhud, mil üks riik on erapooletu, aga teine hääletab poolt või vastu, on võrdsustatud 0,5 punktiga. Hääletuste sarnasuse indeks on nende punktide keskmine ehk punktide summa jagatuna arvesse läinud hääletuste arvuga.

Indeksi väärtus jääb kuhugi 0 ja 1 vahele. Mida kõrgem on indeksi väärtus, seda sarnasemalt riigid hääletavad, mida madalam, seda erinevamalt. Indeksi väärtus „1“ tähendab seda, et kaks riiki hääletavad alati täpselt ühtmoodi. Null seevastu tähendab, et kaks riiki hääletavad alati erinevalt – kui üks on poolt, siis teine on vastu ja kui üks on vastu, siis teine on poolt.

Riigid jagunevad nagu noaga lõigatult kaheks
Järgneval kolmel slaidil on võrgustiku analüüs. Iga punkt tähistab ühte ÜRO liiget. Iga riigi juurest läheb joon kolmekümne kõige sarnasemalt hääletava riigi juurde. Iga punkt sikutab neid punkte, millega tal on ühendus, enda poole. Algoritm paigutab punktid selliselt, et peaks võimalikult lühikesed jooned joonistama ehk sarnaselt hääletavad riigid koonduvad ühte punti. Mida ringikujulisemalt punktid paiknevad, seda suurem on sarnasus kerasse kuuluvate riikide vahel.

Nagu näha, siis selgelt eristub kaks riikide gruppi. Ühte kuuluvad n-ö lääneriigid, millest põhiosa kuuluvad NATOsse ja Euroopa Liitu. Ülejäänud riigid kuuluvad teise gruppi. Eriti teravalt, nagu noaga lõigatult, olid need grupid lahus aastatel 2001-2007. Teise grupi sees, ehkki piirid on hägusad, hoiavad ühte ka islamiriigid ja Väikeste saareriikide liit. Väikeste saareriikide liitu kuuluvad riigid, mida kliimamuutused peaksid kõige rängemalt ja kõige lähemas tulevikus tabama.

Hiirega punkti peal olemine näitab riigi nime; punktil klikkimine jätab nähtavaks vaid need riigid, mis on või mille jaoks ollakse kolmekümne sarnasemalt hääletava riigi hulgas. (Kumba pidi seos on, see ei ole slaidilt välja loetav.)