Moralest kutsus lahkuma ka Boliivia armeejuht, vahendab BBC News.

Audiitorid leidsid valimistulemustes ebareeglipärasusi, aga Morales ütles, et on riigipöörde ohver. Morales teatas, et lahkub, et aidata kaitsta perekondi ja poliitilisi liitlasi, kelle kodud on maha põletatud.

Telepöördumises kutsus Morales meeleavaldajaid lõpetama „vendade ja õdede ründamise, lõpetama põletamise ja ründamise”.

Tagasi astusid ka asepresident Álvaro García Linera ja senati president Adriana Salvatierra.

Meeleavaldajad kogunesid tänavatele tähistama.

Boliivias on nädalaid kestnud valitsusvastased protestid. Esimest korda vallandusid pinged presidendivalimiste päeva õhtul, kui valimistulemuste avaldamine katkes 24 tunniks. Kui värsked tulemused hakkasid taas ilmuma, oli Moralese toetus veidi suurem kui 10-protsendine edu vastaskandidaadi ees, mida on vaja valimiste võitmiseks esimeses voorus.

Järgnenud kokkupõrgetes hukkus vähemalt kolm inimest. Meeleavaldajatega ühinesid ka mõned vormis politseinikud.

Eile teatas valimisi vaadelnud Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS), et leidis tõendeid ulatusliku andmetega manipuleerimise kohta ega saa valimistulemusi kinnitada.

Surve Moralesele suurenes kogu päeva jooksul ning mitmed tema poliitilised liitlased astusid tagasi, mõned viidates hirmule oma perekondade pärast.

Armeeülem, kindral Williams Kaliman kutsus Moralest tagasi astuma, et võimaldada olukorra rahustamist ja stabiilsuse säilitamist. Sõjavägi teatas, et neutraliseerib kõik relvastatud rühmitused, mis meeleavaldajaid ründavad.

Opositsiooniliider Carlos Mesa, kes tuli presidendivalimistel teiseks, tänas meeleavaldajaid rahumeelse vastupanu kangelaslikkuse eest.

Boliivia sündmusi nimetasid riigipöördeks Moralese liitlased, Kuuba president Miguel Díaz-Canel ja Venezuela president Nicolás Maduro.

Mehhiko teatas, et kaalub Moralesele varjupaiga andmist.

Boliivia esimene põlisrahvaste esindajast president Morales valitses riiki alates 2006. aastast.