Juba aastakümneid on hindud ja moslemid vaielnud Uttar Pradeshi osariigis Ayodhyas asuva Babri mošee pärast, mis hindude meelest oli 16. sajandil ehitatud nende jumala Rami sünnipaika, vahendab uudistekanal BBC.

Otsuses, mis langetati ühel häälel, märkis kohus, et India Arheoloogia Uuringute Ameti (ASI) raport sisaldas tõendeid selle kohta, et mošee alt leiti rususid rajatisest, millel ei olnud seost islamiga.

Kohus lisas, et arvestades kõiki esitatud tõendeid, otsustati, et vaidlusalune maa tuleb anda hindudele templi rajamiseks, samas kui moslemitele tuleb anda maad mujal omale mošee ehitamiseks.

Ülemkohus tõdes siiski, et Babri mošee purustamine 1990ndatel oli õigusriigi vastane tegevus.

Ayodhya politseiülem Ashish Tiwari ütles, et ülemkohtu otsuse eel toodi "piirkonda ja selle ümbrusse juurde tuhandeid julgeolekutöötajaid eri agentuuridest". "Juurde on toodud autosid, turvakaameraid, kehakaameraid ja droone," märkis ta. "Teeme ka muid pingutusi, et olukord püsiks rahulik."

1992. aastal puhkes kahe kogukonna vahel verine konflikt, kui hindud purustasid mošee ja vallandus vägivallalaine, milles hukkus teadaolevalt pea 2000 inimest.

Osariigi kõrgeim kohus leidis septembris, et püha paik tuleb jagada kolmeks, millest üks kolmandik antaks seejärel moslemitele ja kaks kolmandikku hindudele, ent kumbki osapool ei olnud sellega rahul ja otsus kaevati edasi.