Kui varasemalt on endise väliskaubandus- ja IT-ministri Kert Kingo kokku kutsutud töögrupp andnud selge seisukoha, et 5G võrke ei saa lubada luua Huawei seadmetega, siis valitsus ettevõtteid nime või päritolu järgi ei välista. 

Hoopis allkirjastati novembri esimesel päeval koos USA-ga ühine memorandum, mis annab Huaweilegi justkui teoreetilise võimaluse Eesti sideoperaatoritele oma seadmeid müüa.

Küll aga ütles riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Indrek Sirp Delfile, et riigid võtavad 5G ülesehitamisel arvesse nii poliitilisi, tehnilisi, juriidilisi kui ka majanduslikke argumente ning riskifaktoreid.

Huawei kasuks see ei mängi, sest Eestiga sõbrustav USA on kaubandussõjas Hiinaga ja kahtlustab, et sealne valitsus võib Huawei abil nuhkida. Ühise memorandumiga andis valitsus justkui mõista, missuguseid poliitilisi argumente arvesse võetakse.

"Eesti ja USA suhted on tihedad ja mitmekülgsed ning tulenevalt Eesti kui tehnoloogiariigi kuvandist on igati loomulik suurendada koostööd ka uute tehnoloogiate vallas," põhjendab Sirp memorandumi loomist.

Koostöölepe pole siduv

Eesti telekomidest ainsana Huawei seadmeid kasutava Elisa pressiesindaja Taavi Tederi sõnul ei ole välisministeeriumi kinnitusel USA ja Eesti vaheline memorandum kuidagi Eestile siduv ning sellega ei kaasne mingeid õigusi ega kohustusi.

"Eesti siseriiklik regulatsioon 5G võrkude arendamiseks ja USAga tehtud ühisavaldus järgivad samu sidevõrkude turvalisuse tagamise põhimõtteid," kinnitas Sirp. Tegemist on üksnes põhimõtetega, mille sarnaseid väljendab kevadel Praha julgeolekukonverentsi kokkuvõte, mida toetavad paljud riigid, sealhulgas Eesti ja USA.