Trumpi nõudmine liikus teiste Valge Maja ametnikeni ja lõpuks justiitsministeeriumi. President on maininud Barri keeldumist viimastel nädalatel oma kaastöötajatele ja öeldnud, et soovib, et Barr oleks andnud selle pressikonverentsi, ütlevad Trumpi nõunikud.

Viimastel nädalatel on justiitsministeerium püüdnud end Valgest Majast mõnevõrra distantseerida, eriti asjades, mis puudutavad Trumpi Ukrainale surve avaldamist ja tagandamisjuurdlust, mille see esile kutsus.

Administratsioonile lähedased inimesed ütlevad, et Barri ja Trumpi läbisaamine on endiselt hea. Samas tunnistavad nad, et justiitsministeerium on teinud viimasel ajal mitmeid manöövreid, mis seavad ta vastasseisu Valge Majaga presidendi jaoks eriti ebakindlal ajal.

Pressikonverentsi soov tuli millalgi 25. septembri paiku, kui administratsioon avaldas üldise üleskirjutuse Trumpi 25. juuli telefonivestlusest Zelenskõiga. Dokument näitas, et Trump õhutas Zelenskõid võtma uurimise alla endist USA asepresidenti Bidenit ja tema poega Hunterit, pakkudes vastutasuks visiidi võimalust Valgesse Majja.

Selleks ajaks oli vilepuhuja kaebus telefonikõne kohta pannud kongressi demokraadid tagandamisjuurdlust alustama ja administratsioon oli kaitseasendis. Kui telefonikõne üleskirjutus avaldati, ütles justiitsministeeriumi esindaja, et ametnikud on sellele ja vilepuhuja kaebusele hinnangu andnud, et teha kindlaks, kas on rikutud kampaania finantseerimise seadusi, ning otsustanud, et ei ole ja et edasine tegevus ei ole vajalik.

Esialgu ei ole teada, miks ei tahtnud Barr televisioonis kinnitada, et president ei ole ühtki seadust rikkunud. Samuti pole selge, kui jõuliselt presidendi soovi kommunikeeriti.

Alates hetkest, kui telefonikõne üleskirjutus avaldati, tegi Barr selgeks, et mida iganes president kavatseb, tema selles ei osale.

Kuigi üleskirjutusest selgub, et Trump pakkus Zelenskõile Barri abi Bideni ja tema poja tegevuse uurimisel, teatas Barri esindaja, et Barr ja Trump ei ole seda kunagi arutanud.