Tallinna militaarametnike sõnul saaks Eesti esialgse hinnangu järgi saata Iraaki 1990. aastate alguses NSV Liidust vabanemise järel Eestisse ostetud Rumeenia ja Hiina päritolu Kalašnikovi automaate. Samasuguseid relvi kasutavad ka Iraagi julgeolekujõud, kirjutas Postimees.

Eesti kaitsevägi, piirivalve ja Kaitseliit on tõstnud paarkümmend tuhat Kalašnikovi ladudesse, sest niinimetatud Iisraeli relvatehing tõi relvastusse automaadid Galil ning Rootsi kinkis partii automaate Ak4 ja ameeriklased automaate M14.

“Kalašnikove oli meil vaja siis, kui ükski lääneriik polnud ebamäärase tulevikuga Eestile nõus müüma NATO standarditele vastavaid relvi, nüüd aga on need automaadid muutunud laokaubaks,” nentis üks ametnik eravestluses. “Küll võiks neist abi olla Iraagi uuele armeele, kellel napib kõike.”

Inventuur on vastus USA palvele, et Husseini-vastase koalitsiooni liikmesriigid saadaksid relvastust Iraagi uutele julgeolekustruktuuridele.

Iraagi ajutisel valitsusel on raskusi korra tagamisel. Kui kuu tagasi toimus päevas keskmiselt 40 sissirünnakut Ameerika Ühendriikide juhitud vägedele, siis praegu on selliseid kallaletunge umbes 80.

Pentagon tahab suurendada Iraagis julgeolekut enne jaanuari kavandatud valimisi.

Saksa välisluure Bundesnachrictendienst (BND) hoiatab kaose eest Iraagis. “Riik kas suudetakse stabiliseerida või seal puhkeb kaos, aastaid vältav kodusõda nagu Liibanonis,” ütles BND president August Hanning teleintervjuus.

Bagdadis teeniva ESTPLA-9 ülema kapten Janno Märki hinnangul on varem hajutatult tegutsenud sissigrupid hakanud ühinema. “Et see piirkond stabiilseks saada, on tohutu töö, julgeolekuolukorra paranemine toimub väga vaevaliselt,” rääkis ta nädal tagasi, lisades oma hinnangu, mille järgi ei rauge vägivald Iraagis lähema kümne aasta jooksul.