Venemaa ei kohtle uusliikmeid võrdväärsena

Leedu algatusel Luxembourg’i mitteametlikule kohtumisele kogunenud 11 EL-i liikmesriigi välisministrid leidsid, et Euroopa Liit peab kõnelustel Venemaaga esinema ühtsena.

Pärast pühapäevaõhtust kohtumist nentisid mitme EL-i uue liikmesriigi välisministrid, teiste seas ka Eesti välisminister Kristiina Ojuland, et Venemaa ei suhtu neisse kui võrdväärsesse parterisse.

“Venemaa peaks leppima sellega, et Eesti ei ole enam okupeeritud maa. Me tahame, et meisse suhtutaks samamoodi kui vanadesse Euroopa Liidu liikmesmaadesse,” ütles Ojuland intervjuus uudisteagentuurile STT.

Ojuland lisas, et mõni vana EL-i liikmesriik peaks kõrvale jätma oma isiklikud huvid ja vaatama asju laiemas kontekstis. Selleks, et Euroopa Liit kujuneks arvestatavaks partneriks, peaksid liikmesriigid välja töötama ühtse platvormi.

Eesti välisministri hinnangul tuli Venemaal toimuvatele protsessidele tähelepanu juhtiv niinimetatud saja kiri õigel ajal.

Üle saja Euroopa ja Ameerika poliitiku ja intellektuaali kirjutas alla Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide valitsusjuhtidele adresseeritud kirjale, milles avaldati muret demokraatia vähenemise üle Venemaal.

Kirjas nenditi, et Venemaa juhtkond on eemaldumas euroatlandi kogukonna demokraatlikest väärtustest ning et Lääne Venemaa strateegia on läbi kukkumas ja see tuleb üle vaadata.

11 välisministri kõnelustel käsitleti muu hulgas EL-i ja Venemaa vahelist laiaulatuslikku kokkulepet, mis käsitleb majandus-, justiits-, julgeoleku-, teadus-, haridus- ja kultuurisuhteid.

Uudisteagentuur teatas diplomaatilistele allikatele viidates, et leppe õigeaegne valmimine enne novembrikuist kahepoolset tippkohtumist Hollandis on suure kahtluse all.

Mitteametlikust kohtumisest võtsid osa Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi ja Austria välisminister, kelle jaoks suhted Venemaaga on geograafiliselt lähemad kui ühenduse teistele liikmetele.