Taylor kirjeldas pikas avalduses esindajatekoja uurijatele Trumpi nõudmist, et „kõik”, mida Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tahtis, sealhulgas elutähtis abi Venemaa vastu, sõltus avalikust lubadusest võtta uurimise alla USA demokraadid tagasiulatuvalt kuni 2016. aasta USA presidendivalimisteni ja ka Trumpi potentsiaalse vastaskandidaadi Bideni perekonnaga seotud ettevõte, vahendab Associated Press.

Taylor tunnistas, et avastas Kiievis Trumpi administratsiooni ebareeglipärase välispoliitika varikanali, mida juhtis presidendi isiklik advokaat Rudy Giuliani, ja „ülimalt ärevaks tegevad asjaolud”, mis ähvardasid murendada USA suhteid sõbraliku Ida-Euroopa liitlasega, kes on silmitsi Vene agressiooniga.

Kogenud diplomaat Taylor, kes naasis pensionilt, et asuda asjuri kohale USA saatkonnas Ukrainas, kirjeldas kuupäevade kaupa oma kasvanud muret, kui mõistis, et Trump püüdis noore demokraatia äsja valitud presidenti avalikkuse ette väljanäitusele panna.

„Ma tundsin midagi kummalist,” tunnistas Taylor, kirjeldades, kuidas kolm Trumpi ametnikku kavandasid telefonivestlust Zelenskõiga. Neist üks, suursaadik Gordon Sondland tahtis tagada, et keegi ei transkribeeri ega jälgi seda vestlust.

Taylori tunnistus puudutab administratsiooni kõige kõrgemat taset, sealhulgas asepresident Mike Pence’i ja Valge Maja personaliülema kohusetäitjat Mick Mulvaneyt.

See paljastab ka võitluse Trumpi endise riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoni ning „kolme sõbra”, Sondlandi, energiaminister Rick Perry ja Ukraina eriesindaja Kurt Volkeri vahel. Viimased olid seotud „alternatiivse” Ukraina-poliitikaga.

Välisriigi osapoolelt väärtusliku kaastöö taotlemine USA valimiste jaoks on ebaseaduslik.

„President Trump ei ole midagi valesti teinud,” ütles Valge Maja pressisekretär Stephanie Grisham. „See on koordineeritud laimukampaania vasakäärmuslike seadusandjate ja radikaalsete mittevalitud bürokraatide poolt, kes peavad sõda põhiseaduse vastu. Ei olnud mingit quid pro quo’d.”

Taylori tunnistus avab uue rinde Trumpi tagandamisjuurdluses ja seab kahtluse alla USA suursaadiku Euroopa Liidu juures Sondlandi ütlused. Viimane väitis eelmisel nädalal kongressile, et ei mäleta täielikult sündmuste mõningaid detaile ja ei teadnud alguses, et gaasifirma Burisma on seotud Bidenitega.

Taylor ütles oma tunnistuses, et rikas ärimees Sondland, kes annetas Trumpi inauguratsiooni heaks miljon dollarit, oli nõudmistest teadlik ja tunnistas hiljem, et tegi vea, rääkides ukrainlastele, et sõjaline abi ei sõltu Trumpi nõudmistega nõustumisest.

„Tegelikult ütles suursaadik Sondland, et „kõik” sõltub sellisest teadaandest, sealhulgas julgeolekuabi,” meenutas Taylor.

„Suursaadik Sondland ütles mulle, et president Trump oli talle öelnud, et tahab, et president Zelenskõi teataks avalikult, et Ukraina hakkab Burismat ja Ukraina väidetavat sekkumist 2016. aasta USA valimistesse uurima,” rääkis Taylor nende vahel 1. septembril toimunud telefonikõne kohta.

Taylor tegi esindajatekoja liikmete sõnul kõigi vestluste ja dokumentide kohta märkmeid.