Apteegireformi töörühm otsustas, et eelnõud tuleb muuta
"Arutasime täna, et on valmidus eelnõu avada ja seda muuta. Kuhu suunas või milliseks, see veel selgub," ütles apteegireformi töörühma kuuluv Priit Sibul (Isamaa).
Sibul, kes on varasemalt öelnud, et peab reformi ebaõnnestunuks, ütles, et töörühmal on lähinädalatel plaanis taas kohtuda, et eelnõu muutmisest sisuliselt rääkida. "Arutasime täna, et on valmidus eelnõu avada ja seda muuta. Kuhu suunas või milliseks, see veel selgub," sõnas ta.
"Eesmärk on tagada üle Eesti ravimite kättesaadavus praeguses mahus ja kindlustada, et ravimite hind püsiks taskukohasena," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. Mölder on varemalt öelnud, et apteegireform ei täida oma eesmärki ja tuleb peatada.
Oktoobri alguses lõi koalitsiooninõukogu apeegireformi töörühma, kuhu kuulub igast erakonnast kolm liiget. Tänane kohtumine oli töörühma jaoks esimene.
Vastuoluline apteegireform
Apteegiteenuse korraldamise seaduse eelnõu esitas aastaid tagasi IRL-i liige Margus Tsahkna.
"Ma olin erakonnas üks väheseid, kes eelnõud toetas, ja pean tagantjärele tunnistama, et õigus oli minu kaaslastel, kes ei toetanud eelnõu sellisena, nagu minister [Urmas] Kruuse selle ette pani," nentis Sibul augustis.
Apteegireformi jõustumiseni on jäänud pool aastat, mille jooksul tuleb apteegid viia vastavusse seaduses määratud tingimustega. See tähendab, et apteegi omanik võib olla ainult proviisor ning rohupood ei tohi olla seotud ravimite hulgimüüjaga.
Kuivõrd enamik apteeke kuulub jätkuvalt ravimite hulgimüüjatele ja kui nendest tähtajaks proviisoriapteeke teha ei õnnestu, võib see tähendada mitmekümnete apteekide sulgemist. See on peamine põhjus, miks apteegireform laialdast arutelu tekitab.
