Mis advokaadilt küsis Martin Helme New Yorgis nõu? Ministeeriumil pole ühegi bürooga lepingut
Rahandusminister Martin Helme käis New Yorgis teadmata advokaadibüroos nõu saamas, et saada rahapesutrahvidest osa riigieelarvesse. Kuidas minister selle büroo leidis, kui ametnike sõnul pole rahandusministeeriumil seal ühegi bürooga õigusabi lepingut?
Rahandusminister Martin Helme andis oma Facebooki lehe kaudu ööl vastu kolmapäeva teada, et tegeleb New Yorgis võimaluste uurimisega, kuidas tuua võimalikest Eestis tegutsenud või tegutsevate pankade rahapesukahtlustest USA-s määratavatest trahvidest osa siinsesse riigieelarvesse.
„Hommikul arutasin ühes rahvusvahelises advokaadibüroos kuidas tagada, et Ameerika võimude poolt algatatud uurimised meie pankade rahapesu rikkumistes, mis lõpevad väga tõenäoliselt ülisuurte trahvidega toimuks nii, et me oleks protsessis kogu aeg kaasatud ning valdav osa trahvist laekuks lõpuks Eesti eelarvesse,“ kirjutas valitsuse liige oma postituses.
Tavaliselt teevad riigid omavahel suurtes uurimistes ikka koostööd vastavate asutuste vahel. Kui ministeerium tahab aidata või osaleda teise riigi ministeeriumi uurimises, siis tehakse seda otse ministeeriumite vahel. Kui prokuratuur tahab teha koostööd, pöördutakse teise riigi prokuratuuri poole. Kui minister tahab saada teada võimalustest koostööks uurimisest pöördub ta teise riigi ministri poole otse.
Seega on tähelepanuväärne, et Helme pöördus New Yorgis aga kõigepealt mingisugusesse advokaadibüroosse, mis pole üldse mitte riiklik asutus. Eilsele „AK-le“ antud intervjuus keeldus ta avaldamast, mis nimega büroos ta käis.
Lepingut pole ühegi advokaadibürooga
Õigusnõu küsimine advokaatidelt teise riigi protseduuride kohta pole iseenesest paha idee, kuid seejuures peavad nii ametnikud kui ministrid olema selleks ettevalmistunud. Kui näiteks Eestis tahab mõni riigiasutus advokaadibüroolt nõu, siis peaks sellele eelnevalt vormistama lepingu, milles lepitakse nii töö sisus kui tasus kokku.
Kui nõu vajab juba hulgi tööd advokaatidelt, siis on vaja võtta juba erinevad pakkumised büroodelt või koguni riigihange teha.
Delfi küsis rahandusministeeriumilt, kuidas valiti New Yorgis välja advokaadibüroo, mis nõustas ministrit võimalikest rahapesutrahvidest osa saamisel ning mis oli selle konsultatsiooni hind? Samuti uurisime veelkord, mis on selle advokaadibüroo nimi, mis vabariigi valitsust nüüd selle liikme ehk rahandusministri näol konsulteerib?
Ministeerium teatas küsimustele vastuseks üllatuslikult, et riigil pole New Yorgis rahapesu trahvide küsimuses mingit lepingulist suhet ühegi advokaadibürooga. „Praegu Eesti riigil ühegi USA advokaadibürooga lepingut ei ole,“ teatas ministeeriumi pressiesindaja napis vastuses. „Minister uurib oma USA visiidi käigus erinevaid võimalusi, kuidas selle teemaga oleks võimalik edasi liikuda,“ lisas ta vaid ja keeldus kategooriliselt ütlemast advokaadibüroo nime.
Vastuseta küsimused
Kuid ministeeriumi vastus tekitab omakorda mitmeid küsimusi. Kui riigil pole mingeid lepinguid New Yorgi advokaadibüroodega, siis kuidas toimus Helme poolt külastatud kontori väljavalimine? Millistel kaalutlustel pöördus vabariigi valitsuse liige just konkreetsesse büroosse ja mitte teise? Kes soovitas sel juhul Helmele seda seni nimetut bürood nõu saamiseks kasutada? Kes tasub ja mis alusel Eesti ministri konsultatsiooni arve, kui see peaks esitatama?
Rahandusministeeriumi vastuse teine pool aga tõstatab omakorda kahtlusi. Valitsusasutus viitab, et minister uurib oma visiidil võimalusi teemaga edasiminekuks. Kas ta tegutseb omapäi ja rahandusministeeriumi ametnikke mitte kaasates, kuivõrd tema allasutusel ei paista olevat aimugi, mis büroodes ja kohtades minister New Yorgis viibib?
Need küsimused jäävad kuni Helme Eestisse tagasijõudmiseni vastuseta. Ministri nõunik Kersti Kracht ütles Delfile, et Helme enne oma käigust aru ei anna. Minister jäi telefonis tabamatuks.
