Politsei- ja piirivalveameti (PPA) politseikolonelleitnant Toomas Malva selgitas, et kuigi ohuhinnangud Eestile massilise sisserände ohtu ei prognoosi, on parema valmisoleku loomine ettevaatav samm. "Jälgides viimaste nädalate sündmusi Türgi-Süüria piiril, on see üks näiteid kiiresti muutuvast maailmast, mis võib rände hoogustudes mõjutada vähem või enam näiteks ka Eestit," sõnas ta.

Malva kirjeldas, et massilise sisserände korral mehitatakse välispiiri lähedusse vastuvõtupunkt, kus PPA ja koostööpartnerid viivad välismaalastega läbi esmased toimingud.

"Elulises olukorras on vastuvõtupunkti töö väga aegkriitiline, et kohus saaks teha võimalikult kiire otsuse välismaalase edasise saatuse osas. Ajasurve omakorda tähendab, et vastuvõtupunktis töötab sadu erinevaid ametnikke üheskoos. Millised ülesanded ja töökorraldus, vastutus ja kohustused neil kõigil olema saavad, seda antud suurõppusel harjutamegi," ütles Malva pressiteate vahendusel.

Esmased toimingud vastuvõtupunktis hõlmavad isikute turvakontrolli, registreerimist, tuvastamist, vestlust reisiteekonna ja saabumise põhjuste kohta, rahvusvahelise kaitse või tagasisaatmise menetluse otsustamist, aga lisaks ka avaliku korra tagamist vastuvõtupunkti alal jne.

Paralleelselt töötavad vastuvõtupunktis partnerasutused, kes harjutavad esmase meditsiinilise abi, sotsiaalse toe ja muu vajamineva tagamist.

Õppusel osaleb ligi 400 PPA ametnikku ja koostööpartnerit, lisaks ka vabatahtlikud, kes kehastavad vastuvõtupunkti saabunud sisserännanuid.

Projekti rahastatakse EL varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi ning siseministeeriumi poolt.

Sel nädalal on esmakordselt Eestis kutsutud lisaõppekogunemisele mitu üksust järjestikustel päevadel. Selleks pidas valitsus teisipäeval ja kolmapäeval kaks telefoniistungit. Kokku said kutse enam kui 2200 reservväelast. Mõlema reservüksuse lisaõppekogunemine kestab nädala lõpuni.