Ringkonnakohus mõistis Pärnu linnavoliniku altkäemaksu küsimises süüdi
Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 14. oktoobri otsusega Pärnu Linnavolikogu liikme Ago Kalmeri süüdi altkäemaksu küsimises. Karistuseks mõisteti Kalmerile vangistus kaks aastat, mis jäi täielikult täitmisele pööramata, kui Kalmer ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Kalmerit, kui Pärnu Linnavolikogu liiget ja ametiisikut süüdistati temale kuuluvale OÜ-le Parem Kallas altkäemaksu küsimise katses. OÜ Parem Kallas ja Pärnu Linnavalitsuse vahel on aastaid kestnud vaidlus Rääma 19c kinnistu omandamishinna osas, milline hind on jäänud erinevate eksperthinnangute alusel vahemikku 12 000 kuni 92 000 eurot. Süüdistuse järgi küsis Kalmer 10. jaanuaril 2018 aastal Pärnu Linnavalitsuse kabinetis toimunud kohtumisel linnapealt hüvena 72 000 eurot või linnale kuuluva vara tasuta üleandmist OÜ-le Parem Kallas. Vastutasuna lubas ta volikogu liikmena toetada valitsevat koalitsiooni ja mitte töötada selle vastu. Kuritegu jäi lõpuni viimata kuna linnapea ei nõustunud ettepanekuga.
Antud kriminaalasja üks põhiküsimusi oli, kas Linnavalituse kohtumisel 72 000 euro nimetamisel Kalmeri poolt oli tegemist kompromissläbirääkimistega kinnistu omandamishinna osas või kuriteoga ehk altkäemaksu küsimises konkreetse vara väärtuses.
Pärnu Maakohtu 22. mai 2019 otsusega mõisteti Kalmer altkäemaksu küsimise süüdistuses õigeks, leides, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises pole tõendamist leidnud. Ringkonnakonnakohus tühistas aga selle otsuse leides, et Kalmer realiseeris katse staadiumisse jäänud altkäemaksu võtmise koosseisu – ta küsis ametiisikuna altkäemaksu ehk vara ja pakkus varakäsutuse vastuteenena koalitsioonile enda kui volikogu liikme hääli. Vastuteene häälte näol väljendus Kalmeri ettekujutuses ja vastavalt tema poolt välja öeldule lubaduses, hakata sobilikus vääringus vara mittesaamisel koalitsioonile vastu töötama, sh hõlmas vastutöötamine ka linnapea mittetoetamist.
Altkäemaksu võtmine kujutab endast ametiisiku aususkohustuse kõige raskemat rikkumist. Altkäemaksu andmise, vahendamise või võtmise korral ei ole kahjustatavaks õigushüveks mitte ainult riigivõimu funktsioneerimine abstraktselt, vaid eelkõige riigivõimu õiguspärasus, ausus, usaldusväärsus ja äraostmatus. Nii altkäemaksu andev kui ka võttev isik moonutavad riigi tahet, allutades selle tasu eest enda huvidele.
Ringkonnakohus märkis, et ettevõtte jaoks parimate tingimuste nö „välja kauplemine“ pole Kalmerile ette heidetav, taoline käitumine ei evi karistusõiguslikku kvaliteeti ega saa kaasa tuua kellegi karistusõiguslikku vastutust. Küll aga on karistatav tegu linnapealt OÜ Parem Kallas kasuks altkäemaksu küsimine konkreetses summas või vara ehk antud juhul linnale kuuluvate kinnistuste üleandmise nõudmine OÜ-le Parem Kallas.
Ringkonnakohus leidis, et kogutud tõendid ei ole piisavad eitamaks isiku käitumises kuriteokoosseisu tunnuste puudumist. Kohtu hinnangul on väljaspool vaidlust, et Kalmer läks linnapeaga kokkusaamisele konkreetses vääringus vara üleandmise nõudmise/soovi/ettepanekuga tema juhitavale ettevõttele OÜ-le Parem Kallas. Samuti on Kalmer ise välja toonud, et (üheks) tema aktiivsesse poliitikasse minemise eesmärgiks oli just OÜ-ga Parem Kallas seotud vaidluse lahendamine. Seega läks Kalmer kohtu hinnangul linnapeaga kokkusaamisele selge eesmärgiga pakkuda linnapeale varakäsutuse vastutasuna oma volikogu liikme hääli. „Märgitu kõneleb selgelt ja kahtlusteta süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu tasandil tahtluse intensiivseimas vormis toime pandud teost ehk sellest, et Kalmer läks linnapeaga kokkusaamisele eesmärgiga sõlmida ebaõigluskokkuleppe ja ta asus seda ka aktiivselt teostama“ märkis ringkonnakohus.
Karistuse osas rahuldas kohus prokuröri taotletu ja mõistis prokuröri poolt küsitud karistuse, mis on karistuse alammäärale lähedases määras. Prokurör on põhjendanud taotlust sellega, et tegemist on I astme kuriteoga, Kalmeri karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ja kuritegu jäi katse staadiumisse.
Kui kohtukaebemenetluses tuvastatakse madalama astme kohtu otsuse vigasus, tuleb kaebemenetluse kulud jätta riigi kanda. Kuna ringkonnakohus tühistas varasema otsuse täies ulatuses jäid apellatsioonimenetluse kulud, summas 2 887 eurot riigi kanda.
Kalmerilt mõisteti välja sundraha 1 350 eurot ja maakohtus kantud õigusabikulud, summas 16 748,16 eurot, jäid Kalmeri kanda.
Otsust saab vaidlustada Riigikohtus 30 päeva jooksul.
