Urmas Reinsalu, tulite äsja kohtumiselt USA välisministri Mike Pompeoga. Mis oli kohtumise teemaks?

Kohtumine oli äärmiselt edukas, leppisime kokku mitmed konkreetsed tegevussuunad, mida me hakkame nüüd tulevikus USA-ga kahepoolselt arendama. Võtsime vastu ka ühisavalduse, kus rõhutasime üle, et peame oluliseks arendada meie regioonis sisukamat ja ulatuslikumat julgeolekukoostööd.

Kordasime üle NATO [kollektiivkaitset puudutava] artikkel 5 vankumatu maksvuse. USA ja Eesti kahepoolse suhtluse jaoks on äärmiselt oluline nn Kolme mere initsiatiivi [Läänemere, Aadria mere ja Musta mere riikide koostöö] arendamine, mille tippkohtumine toimub järgmise aasta suvel Tallinnas. Kordasime üle, et peame oluliseks tihedat koostööd rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ka ÜRO julgeolekunõukogu raames, kui Eesti on saanud selle liikmeks.

Leppisime kokku soovis sõlmida USA ja Eesti vahel eraldi koostöökava 5G julgeolekuriskide analüüsimise kohta. Mõte on selles, et Tallinnas asuv küberkaitsekeskus võiks olla see kompetentsikeskus Euroopas, mis hakkab moodsa tehnoloogia julgeolekuohtusid analüüsima. Selle 5G tegevuskava peaks oma järgmisel USA-visiidil allkirjastama peaminister Jüri Ratas.

Lisaks rääkisime USA algatatud inimõiguste initsiatiivist ehk Usuvabaduse Alliansist. Ütlesin, et Eesti kavatseb ka seda algatust täies mahus toetada.

Millisest koostööst ÜRO julgeolekunõukoguga seoses rääkisite? Suvel teile saadetud kirjas tõi Pompeo eraldi välja Hiina ja Iraani ohjeldamise. Mil määral Eesti ja USA vaated siin kattuvad?

Probleeme on ulatuslikult, ka globaalseid jõutasakaaluküsimusi, kuigi julgeolekunõukogu tegeleb tegelikult konkreetsete kriisisituatsioonidega ja kriisipiirkondade probleemidega. Oleme USA-ga kokku leppinud, et konsulteerimine käib kummagi riigi ministeeriumide delegatsioonide tasandil: meie kuulame ära nende nägemuse aktuaalsetest probleemidest, mis aasta alguses julgeolekunõukogu lauale tulevad. Ja meie tutvustame oma prioriteete. Ennekõike on oluline infovahetus. Tutvustasingi Mike Pompeole meie vaateid julgeolekunõukogus, tõin esile teemaderingi, mis puudutab küberohtude leevendamist. Ta leidis, et see teema pakub kindlasti ka USA-le suurt huvi.

Kõnelesime ka Ukraina ja Gruusia territoriaalse terviklikkuse tagamisest. Oluline on, et Lääne ühtsus Venemaa agressiooni tõkestamisel peab säilima. Sanktsioonipoliitika on andnud oma tulemusi ja suutnud teatud ulatuses agressorit ka tõkestada.

Ukraina-Vene rahukõneluste teemat arutasite?

Väljendasin mõtet, et Ukraina jaoks on praegu väga oluline, et Lääs oleks ühtselt tema selja taga, et mingeid ühepoolseid samme Venemaa suhtes sanktsioonide leevendamiseks või muudeks taganemisteks ei tehtaks. See halvendaks Ukraina positsioone ja mõjub Venemaale nõrkuse märgina. Hiljuti oli mul just telefonivestlus ka Ukraina välisministriga, kus seda teemat arutasime. Tegin ettepaneku [EL-i välispoliitilisele esindajale] Federica Mogherinile, et võiks toimuda eraldi EL-i välisministrite ja Ukraina välisministri kokkusaamine, nüüd järgmisel esmaspäeval peakski selline ühislõuna aset leidma.

Millest julgeolekukoostöö teemal veel rääkisite?

Minu sõnum oli, et me tervitame seda kahepoolset koostööd, mille tulemusena on Poolas USA sõjaline kohalolek kasvanud, käsitleme seda ka meie regiooni ja Balti riikide turvalisusele kasulikuna. Väga oluline arendada ka meie regiooni puudutavat strateegilist julgeolekuvaadet. Nüüd hakkavadki ametkonnad seda poliitilist sihiseadet erinevate algatuste ja tegevustena ellu viima.