See tähendab, et Rumeenia kandidaat Rovana Plumb, kellest pidi saama transpordivolinik, ja Ungari kandidaat László Trócsányi, kes pidi saama laienemis- ja naabrussuhete volinikuks, ei läbinud sõela juba enne ametisse kinnitamise kuulamisi Euroopa Parlamendis, vahendab Politico.

Von der Leyen oleks võinud teoorias leida viisi parlamendi muredega tegeleda ja paluda siis õiguskomisjonil kanidaate uuesti kaaluda. Kiirus, millega von der Leyen kahest kandidaadist loobus, võib viidata sellele, et ta polnud ka ise nendega eriti rahul.

Euroopa Komisjoni esindaja teatas, et von der Leyen on olnud kontaktis Ungari ja Rumeenia peaministrite Viktor Orbáni ja Viorica Dăncilăga ning ootab neilt uusi nimesid.

Dăncilă süüdistas Plumbi vastu kampaania tegemises Rumeenia presidenti Klaus Iohannist ja opositsioonierakondi.

„Ma nägin presidendi ja opositsioonierakondade poolt piiritut mustamiskampaaniat,” ütles Dăncilă pressikonverentsil Bukarestis. Dăncilă sõnul langes Plumb poliitilise mängu ohvriks.

Dăncilă teatas, et valitsus esitab uue kandidaadi. Ta lükkas aga tagasi Iohannise kutse uue kandidaadi üle konsulteerima.

Dăncilă kandideerib novembris presidendivalimistel Iohannise vastu.

Ungari valitsus teatas oma avalduses, et Trócsányi aitas kaitsta Ungarit sisserände eest ja seetõttu olid migratsiooni toetavad Euroopa Parlamendi liikmed tema kandidatuuri vastu.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul on üks uus nimi, mida Orbán von der Leyenile pakkus, Ungari praegune alaline esindaja Euroopa Liidu juures Olivér Várhelyi.

Teatakse, et Várhelyi, kuigi karjääriametnik, on Orbánile ülimalt lojaalne ja Ungari valitsuse poliitiliste prioriteetide eestkõneleja suursaadikute kohtumistel.

Plumb lükati Euroopa Parlamendi õiguskomitees eile tagasi häältega 13-7 kui võimetu täitma transpordivoliniku ülesandeid. Sama otsus tehti laienemisvolinikuks pürginud Trócsányi kohta häältega 12-9.

Plumb kutsuti eelmisel nädalal komitee ette, et ta annaks aru kahe laenu kohta ligi miljoni euro väärtuses, mida ta oma algses finantsdeklaratsioonis ei deklareerinud.

Eriti küsis komitee 800 000 Rumeenia leu (ligi 170 000 euro) annetamise kohta Sotsiaaldemokraatlikule Parteile, kuhu Plumb kuulub, laenu abil „füüsiliselt isikult, kes tegutseb professionaalselt turismivaldkonnas”. Komitee liikmete sõnul ei ole selge, kuidas seda väljapaistvat laenu avatud ja läbipaistval viisil tagasi makstakse.

Ungari endine justiitsminister Trócsányi sattus luubi alla seoste pärast õigusfirmaga, mille ta asutas, ja töö pärast, mida ta tegi Ungari valitsuses.

Nii Plumb kui ka Trócsányi saatsid eile õiguskomitee esimehele kirjad, milles püüdsid end õigustada, aga need ei avaldanud komiteele muljet.

Oma kirjas ütles Plumb, et pakkus laenu tagasimaksena laenuandjale kaht korterit, mis talle Rumeenias kuuluvad, mille laenuandja vastu võttis. „Selle tulemusena võlga, mis tekitas teile muret, ei ole enam,” kirjutas Plumb.

Trócsányi püüdis hajutada komitee muresid oma suhete kohta õigusfirmaga, mille ta 1991. aastal asutas, ja sidemete pärast Venemaaga.

„Firma ei ole mulle pärast praeguse eemalviibimise algust 2007. aastal välja maksnud ühtki makset ühelgi kujul ühe erandiga: 2018. aasta mais võtsin ma välja oma osaluse firmas nominaalväärtusena (mis kujutas endast 12,6% firma osakapitalist sel ajal),” kirjutas Trócsányi.

Trócsányi teatas, et tema vastuoluline otsus saata kodumaale välja kahtlustatavad Vene relvakaubitsejad vaatamata USA väljaandmistaotlusele, mis viis nende vabastamiseni, oli seaduspõhine.

Trócsányi süüdistas õiguskomiteed poliitiliselt motiveeritud otsuse tegemises Ungari valitsuse karistamiseks.

„Võttes arvesse, et komitee süüdistused on ilma igasuguse faktilise aluseta, vaatamata sellele, et komitee käsutuses olid ülalnimetatud faktid enne selle avalduse tegemist, pean ma oletama, et selle vastuseis on tegelikkuses seotud minu endise liikmelisusega Viktor Orbáni valitsuses – seisukoht, mida ma ei saa aga avalikult võtta,” kirjutas Trócsányi.