Riigilt otsitakse poliitilist ja rahalist tuge, sest enam kui 600 miljonit maksva tehase ehitamine on kallis ja riskantne. Riskid on seotud eelkõige kütuse hinnakõikumise ja projekti tasuvusega, samas ka kliimapoliitika ja ühiskonnas valitsevate hoiakutega.

"Me oleme täna rääkinud siin 20-30 protsendist riigiabist ja ta võiks tulla kas nii-öelda Euroopast moderniseerimisfondist või millestki muust, see meede ei ole täna veel lõplikult paigas, aga siin on põhimõtteline debatt käimas ja ennem kui selle raha investeerimiseks läheb, on veel tükk maad tööd vaja teha projekteerimisega ja sellega me hakkame pihta niikuinii," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Eesti põlevkiviõli kasutatakse peamiselt laevakütuse segukomponendina. Õli müüki raskendab kõrge väävlisisaldus ja normid muutuvad üha karmimaks. Kui aga õli rafineerimistehases puhastada, siis saaks seda müüa lausa lõpptootena. Suured õlitootjad VKG ja Eesti Energia on rafineerimistehase rajamiseks seljad kokku pannud ja lubavad sellest suurt kasu kogu Eestile, usub Sutter.

"Kui selline investeering Eestisse tuleb, siis see peaks andma juurde ikkagi üle 200 miljoni iga-aastast eksporditulu, tagama otseselt ja kaudselt umbes 15 000 töökohta põlevkiviõli sektoris ja kindlasti ka päris korraliku maksubaasi Eesti riigile, nii et niikaua kui see õlinõudlus ikkagi maailmas püsib, peaks olema hea võimalus Eestile oma põhilist looduslikku rikkust väärindada," rõhutas Eesti Energia juht.