Erinevalt reklaampiltidest, oli tutvumiseks saadetud arvuti kenas mustas korpuses (valged korpused olid otsas), mille käivitamisnuppu ümbritseb töö ajal sinine neoontuli. Sama värvi 17-tolline kineskoopkuvar, klaviatuur, hiir ja kõlarid ei mahu aga reklaamitud 6000 kr hinna sisse (need on valged). Soodsat muljet rikkusid ainult arvuti tagaseinast välja ulatuvad juhtmed, mille abil saab emaplaadi pesad ühendada arvuti esipaneelil olevate heliväljundi ja mikrofoni pesadega.

Emaplaat on Canyon 9V0M, millel on integreeritud S3 Savage4 videokiirendi (kuni 32MB mälu), heli- ja võrguadapter ning vaba AGP-siin. Protsessor on Intel Celeron D 320 2,4GHz, mälu 256MB DDR, 40GB 7200p/min kõvaketas ja 52x CD-RW. Tavapärane konfiguratsioon, mis peaks võimalikult odavat arvutit soovivat kodukasutajat rahuldama, kuid ei sobi nõudlike arvutimängude jaoks.

Müratase on keskmine. Paremat polegi standardse Inteli protsessessorijahutiga võimalik saada. Võiks ju hinnakirjas pakkuda veidi kallimaid vaikset ja ultravaikset mudelit. Esimesel oleks vaikne (nt Zalmani) protsessorijahuti, teisel lisaks ka eriti vaikne toiteplokk.

Operatsioonisüsteem oli Mandarkelinux 10, keeleks oli valitud eesti keel ja graafiliseks kasutajaliideseks KDE. OpenOffice.org oli väidetavalt ka eestikeelne (ei proovinud), pärast uuenduste tõmbamist oli see igatahes ingliskeelne. Mandrakelinux 10.1 kasutamisel see probleem laheneb, OpenOffice.org 1.1.3 on automaatselt eestikeelne ja automaatselt installeeritakse ka eesti keele õigekirja kontroll. Koduvõrk ja Internet (läbi Starmani kaabli ja ruuteri) töötasid ilma igasuguse lisahäälestuseta, nagu ka multimeediatarkvara.

Nüüd puudustest. Arvuti käivitus administraatori graafilises režiimis ja ekraanil kuvati käivitusprotsessi käsuread. Kui sihtgrupina peetakse silmas tavakasutajat, tuleks valida teistsugune, täisgraafiline käivitusrežiim — st tavakasutaja ilma parooli küsimiseta (administraatori ja kasutaja paroolid antakse muidugi arvutiga kaasa) ja varjatud käsuridadega.

Operatsioonisüsteemi plaate kaasas ei olnud. Plaaditõmmised (kolm ISO-faili) võiks kõvakettale panna, nt kataloogi /home/kasutaja/ISO.

Konfigureerisin konsooliaknast uuenduste ja lisaprogrammide allikad easyurpmi saidi abil, kusjuures põhiallikaks valisin ftp://ftp.aso.ee. Uuenduste tõmbamiseks andsin konsooliaknast käsu urpmi –auto-select. Selgus, et uuendusi oli ligi 570MB. Nende tõmbamine ja installeerimine võttis isegi kiire internetiühendusega ligi tund aega. Sissehelistamisteenuse korral jäänukski see vist tegemata. Ehk võiks selle töö ära teha juba operatsioonisüsteemi installeerimisel, nagu ka uuenduste ja lisaprogrammide allikate konfigureerimise.

Järgmiseks installeerisin Mandrakelinux 10.1 Community. Selleks kulus 10 minutit. Nüüd käivitus arvuti nii, nagu mulle meeldib. Mingeid probleeme ma 10.1 Communityga pole täheldanud, see töötab hästi ka minu Pentium III protsessoriga arvutis. Kõigist tähtsatest rakendusprogrammidest on uued versioonid. Lisaks olen installeerinud vaid brauseri Firefox ja meilikliendi Thunderbird.

Mandrakelinux 10.1 korral võib uuenduste ja lisaprogrammide allikate valikuks kasutada ka Mandrake juhtmiskeskuse loetelusid, kuid seal eesti peeglisaiti ei ole. Minu arvates on uuenduste tõmbamisel lihtsam ja palju kiirem konsooliaknasse üks käsk tippida, kui mitmeid juhtimiskeskuse aknaid avada ja nende nuppudele klõpsida (parool arvesse ei tule, kuna see tuleb mõlemal juhul tippida).

Linuxiga arvutite populariseerimiseks tuleks installeerimisprotsessi ja arvuti konfigureerimisse hoolikalt suhtuda. Kaasas peaks olema eestikeelne Linuxi lühijuhend. Linuxiga arvuteid tuleks ka jõulisemalt reklaamida (nt — Kogu tarkvara seaduslik ja täiesti tasuta!) ja müügisalongides võiks töötav arvuti koos suure reklaamplakatiga väljas olla. Esipaneelile võiks kleepida pingviini logo (No Microsoft ei ole vist lubatud).