Solidaarsusmeelevaldus on osa 30 linnas üle maailma toimuvast globaalsest autoritaarsete režiimide vastasest liikumisest.

Hongkongi meeleavaldused väljaandmisseaduse vastu on kestnud juba üle 100 päeva ning politsei on vägivaldselt vahistanud enam kui tuhat demokraatia eest võitlejat.

Kuigi Pekingist kontrollitav Hongkongi valitus on väljasaatmisseadusest loobunud, ei ole valitsus seni vastu tulnud meeleavaldajate ülejäänud neljale nõudmisele:

1) tagasi võtta sõnavõtt, millega tembeldati meeleavaldused mässuks;
2) vabastada arreteeritud meeleavaldajad;
3) luua sõltumatu komisjon, mis uuriks kohaliku politsei tegevust ja jõu kasutamist meeleavalduste mahasurumisel;
4) kehtestada Hongkongis üldine valimisõigus nii-öelda parlamendi ja nii-öelda peaministri valimisel.

"Praegu valitakse nii-öelda peaminister 1200 liikmelise valimiskogu poolt ja 30 parlamendiliiget 70 liikmelises nii-öelda parlamendis valitakse väga väikse arvu kodanike poolt, kes esindavad erinevaid majandussektoreid. Pekingi pooldajatel või Pekingiga hästi läbisaamisest sõltuvatel valijatel—näiteks ärimeestel—on ebaproportsionaalselt suur esindatus mõlemas, nii-öelda peaministri valimiskogus ja nii-öelda parlamendi funktsionaalsete valimisringkondade valijate hulgas. See muudab valimised farsiks ja ei jäta hongkonglastele muud võimalust oma hääle kuuldavaks tegemiseks, kui seda on meeleavaldustel osalemine," kirjutavad meeleavalduse korraldajad oma pressiteates.

"Hongkongi meeleavaldajad ei anna alla enne, kui kõik need nõudmised on täidetud. Silme ees olev tume ja rõhutud poliitiline tulevik ei lase hongkonglastel nende nõudmiste osas järeleandmisi teha," sõnavad korraldajad, kelle sõnul teavad eestlased hästi, kui oluline on vabadusvõitluses vaba maailma toetus.