Arktika merejää sulas sel aastal rekordilisele tasemele, mõjutatudes jääkarusid, kes elavad ja peavad jahti Alaska põhjaaladel ja jääplatvormidel Beringi meres.

„Nüüd, kui jää on läinud avamerele, teame, et karud ei toitu ja on sunnitud maismaale süüa otsima tulema. Mida kauem on merejää kadunud, seda karmimat mõju avaldab see karudele," ütles teadlane Steven Amstrup.

2015. aastal teatas teadlaste rühm, et jääkarude populatsioon Beauforti meres on eelmise kümnendi jooksul vähenenud 40%. Me võime eeldada, et need langused ainult jätkuvad," tõdes ta.

Sel aastal oli merejää kadu nii ilmne hooaja alguses, et USA geoloogiakeskuse (USGS) meeskondade näitajate põhjal jõuti järeldusele, et Lääne-Arktika mere rannikul asuv jää oli liiga õhuke ja ebastabiilne, et seal uuringuid läbi viia.

Veel 2010. aastani tegi Amstrup kahe aastakümne jooksul kaks kahekuulist väliuuringut aastas.

Viimastel aastatel on kevadhooaega tõsiselt halvendanud ka avavesi, udu ja halb ilm.

Sel aastal trendid kordusid. Amstrup ütles: “Kevadene jää… oli sel aastal tõesti karm. Jää, mis seal oli, oli sel aastal õhuke ja kare. See on osa arenevast trendist, mida oleme juba mitu aastat näinud. "

Üleilmse soojenemise märke on näha alates Alaska rekordilistest kuumalainetest kuni enam kui 60 miljardi tonni jää kadumiseni Gröönimaa jääkilbist selle suve viiepäevase kuumalaine jooksul, mille sisse jäi ka suurim jääkadu 24 tunni jooksul alates temperatuuri mõõtmise algusest.

Mõlema jääkarupopulatsiooni jaoks on olukord sünge. Need, kes elavad kaldal, ei leia piisavalt süüa, väidab Amstrup, ja need, kes elavad jääpankadel, ei paista ka vajalikul määral toituvat.

„Neil on suvel pikk paast, ent aeg, kui kaua see võib kesta, on piiratud. Beauforti meres näeme juba viiteid jääkarupoegade ellujäämise tõenäosuse vähenemisele. Täiskasvanud karudel on palju kehamassi ja neil on lootust suve jooksul varusid kasutada, kuid noortel karudel pole kehamassi ega jahioskusi, et ellu jääda," nentis ta.