FOTOD | Kiuslik ettevõtja terroriseerib jätkuvalt Heldri küla elanikke
Eile kella 17 paiku paigaldati Haabneemes asuva Heldri elurajooni viivale kõnniteele kaunid betoonplokid, et takistada kergliiklejate liikumist. Õhtu poole koristas vald need plokid ära. Täna toodi samasse kohta teed piirama ilmatu suur ja lai mullahunnik. Et jumala eest keegi läbi ei kõnniks.
Sama tegevus toimus tegelikult ka kevadel - kõnnitee oli tõkestatud betoonplokkidega. Kuna plokid olid paigaldatud valla maale ja nende paigaldamine polnud vallaga kooskõlastatud, koristas vallavalitsus need ära.
"Vallavalitsusele teadaolevalt paigaldas teetõkkeks blokid AS Morrison Invest," teatas vallavalitsus maikuus sotsiaalmeedias. Lisaks ei olnud ka tee sulgemise luba ja puudus ka ajutine liikluskorraldus.
Eile kohaleveetud plokid aga asendati täna mullahunnikuga. Mõistagi ei ole see vallale ega elanikele meeltmööda.
Kiuslik maaomanik
Eravalduse sildiga algav teelõik kuulub Morrison Investile, mida juhib skandaalne ettevõtja Margus Valdes. Ettevõttele kuulub tegelikult kogu Heldri rajooni teevõrgustik ja selle piiramisega soovib ettevõte näidata vallale oma kinnisvara väärtust, lootuses, et vald selle kalli hinna eest ära ostab. Kannatajaks on aga eelkõige Heldri rajooni elanikud - piirkond, mille arendas välja Morrison Invest.
Viimsi valla avalike suhete juhi Rain Resmeldt Uuseni sõnul käib valla ja ettevõtte juristide vahel hetkel antud läbikäigu osas vaidlus. "Üks inimene arvab, et see on eramaa ja tahab seda sulgeda. Tegelikult peab see tee olema läbitav," ütles Uusen.
Senikaua on parim, mis vald teha saab, rakendada ettevõttele seadusest tulenevaid järelevalvemenetluse meetmeid nagu ettekirjutus, sunniraha või asendustäitmine, ütles vallavalitsuse järelevalveinspektor Raido Kübarsepp.
"Andsin kinnistu omanikule täna õhtu kella 20.00 aega oht teepealt likvideerida. Juhul kui mullahunnik ei ole tähtajaks tee pealt ära viidud rakendab Vallavalitsus ohu kõrvaldamiseks asendustäitmist," ütles Kübarsepp Delfile.
Margus Valdest ei ole õnnestunud moodsate kommunikatsioonivahendite abil Delfil tabada.
Aastate pikkune jonn
Heldri elanikud on Valdesega vägikaigast vedanud aastaid. Juba 2004. aastal kurtsid toonased uuselamurajooni elanikud, kuidas Valdes neid terroriseerib. "Temaga ei ole võimalik asju ajada, temast tuleb eemale hoida," sõnas üks majaomanikke. "Kui ta oma džiibiga kohale tuleb, poevad lapsed ja naised hirmuga peitu. See on kohutav, milliseid kirju ta meile saadab. Valdes loodab kõiki ükshaaval murda. Ta küsib meilt pidevalt tasu turvateenuste, teede hooldamise, haljastuse ja tänavalgustuse eest. Aga Heldri teed on nii auklikud, et seal pole võimalik väikese autoga sõitagi. 23 tänavalambist põleb 11. Valdese enda hooldamata kruntidelt levib kõikjale umbrohtu. Ning mingist turvamisest pole mõtet rääkidagi."
Praeguste elanike sõnul on probleemid valgustitega tulnud kaasa ka sellesse aastakümnendisse ning pole põhjust arvata, et ka tuleval aastal tänavad korralike valgustitega varustatakse.
Aga näiteks 2007. aastal kirjutas Ärileht, kuidas mitukümmend Heldri küla elanikku oli avaldanud Morrison Investi vastu häälekalt protesti, sest viimane oli nii elektri kui kanalisatsiooniga liitumise eest küsinud kuni sadu tuhandeid kroone.
2009. aastal aga Valdese kius peatunud ei olnud. Toona lülitati päevapealt Heldri elumajade rajoonis mitmekümnel eramul välja elekter, kuna Morrison Invest, toonane Eesti kõrgeimate hindadega elektri võrguteenuse pakkuja, ei maksnud elanikelt kogutud elektriraha ära Viimsi vallas elektrivoolu tagavale firmale Fortum Elekter
2009. aastal kirjutas Postimees, kuidas Arendaja lõi Viimsi turvamaksu võlglastel veetorud lõhki Kurikuulus kinnisvaraarendaja Margus Valdes kaevas Viimsis Heldri elamurajoonis väidetavatel maksuvõlglastel veetorud läbi. Loe lähemalt: https://www.postimees.ee/117068/arendaja-loi-viimsi-turvamaksu-volglastel-veetorud-lohki
Kuidas jõudis Valdes Heldri rajooni?
Margus Valdese onu Udo Valdes koos oma kolme lähisugulasega tunnistati Viimsi vallas enam kui 16 hektari õigusjärgseks omanikuks. Kõik neli omandireformi subjekti loovutasid oma osa Margus Valdesele, kes saigi kogu maa endale. Onu sai vastutasuks 330 000 krooni. Hiljem selgus, et Udo Valdes oli oma maatüki vaid osaliselt Margusele loovutanud ning pidi 2,4 hektari tagasisaamiseks kohtusse pöörduma, kus ta ka õiguse sai.
Aastal 1999 asus Valdes ühele osale tagastatud maast rajama Heldri elamurajooni, tükeldades selle 44 krundiks. Kruntide vahelised sõiduteed aga jäidki Valdese ettevõtte omandisse ja selle kasutamise üle praegu vaidlus käibki.
