Urmo Soonvald: Helme loos on kogum pooltõdesid, ekslikke väiteid ja manipuleerimist ühiskonnaga
“Peaksime kohe alguses selgeks tegema selle, et see artikkel ei oleks saanud sellist tähelepanu ja me ei istuks siin, kui minu perekonnanimi ei oleks Helme,” märkis Postimehe peatoimetaja ja lisas, et väga suur osa temale osutatavast tähelepanust tuleneb sellest, et ta on EKRE juhtide sugulane.
Saatejuht Johannes Tralla küsimusele, mis on Hirvepargis toimunud meeleavalduses ebanormaalset, mis normaalse parlamentarismi alla ei kuulu, vastas Peeter Helme, et valitsusvastasuses ei ole midagi ebanormaalset. “Valitsuskriitilised oleme meie Postimehes ka, aga ma näen ühte tendentsi, mille võib kokku võtta umbes nii, et mingi seltskond on kaaperdanud õiguse olla hea, õiguse olla õigel poolel. Nagu minu artikli reaktsioonid näitasid, võetakse seda väga valuliselt, kui sellele osutada.”
Soonvald: sõja terminite toomine tänapäeva ellu peaks olema meedia poolt minimeeritud
Urmo Soonvaldi hinnangul oli Helme arvamuslugu märgiline ja see oleks saanud samasuguse tähelepanu osaliseks ka siis, kui selle oleks kirjutanud mõne teise väljaande peatoimetaja.
“See lugu puudutas väga paljusid inimesi. See ei puudutanud mitte ainult neid sadat inimest, kes olid Hirvepargis. See puudutas inimesi, kes on aastate jooksul üles ehitanud Postimeest, kes on püüdnud seda hoida, arendada olla demokraatia üks nurgakividest Eestis. Ja see valmistas tohutu pettumuse. Ka mulle kui Postimehe lugejale,” sõnas Soonvald.
“Ma ei ole kindel, kas Postimehe lugejate ja kolleegide poolt oli mandaat, et maalida Eestist selline pilt. Mina ei taha elada Eestis, kus kutsutakse üles totaalsele sõjale. Tõesti ei taha elada. Kas see oli kujund või mitte — ma ei tea —, aga sõja terminite toomine tänapäeva ellu peaks olema meedia poolt minimeeritud,” rõhutas Soonvald.
“See on äärmiselt kohane,” leidis Helme. “See, et haarataksegi kinni sellisest kujundist, mille ma seal tõin, selle asemel, et hakata vaatama selle artikli sisu, näitabki seda, et kujund oli väga õigesti kasutatud. Meil on üha raskem rääkida sisulistest asjadest ja me saamegi nendest rääkida ainult tugevaid sõnu kasutades,” selgitas Helme.
“Kui meil on tekkinud on selline olukord, kus poliitilise välja kummalgi poolel omavahel enam ei räägita, vaid üks seltskond koguneb ühes kohas ja teine teises kohas ja mõlemad tembeldavad teineteist tõeliseks kurjuseks ja kumbki ehitab endale oma konkureerivat reaalsust, siis ei olegi paremat mõistet selle kirjeldamiseks kui sõda,” lisas Helme.
Soonvald märkis, et praegune Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon polnud rahva esimene valik ning ka Isamaa poliitikud ütlesid, et nad ei soovi seda koalitsiooni. “Ühiskonda oli programmeeritud see kivi sinna hammasrataste vahele, mis ei tahtnud üks-ühele sama koalitsiooni. Sa hakkasid kirjeldama tänast päeva, aga me jõudsime kuidagi tänasesse päeva. Me peame asetama need kivid, mida sa sinna suurde mängu tõid, õigesse kohta ja vundament ei ole Hirvepargis või suves, vaid kevades.”
Helme sõnas, et ta ei väidagi, et vundament oleks Hirvepargis. “Ma kirjeldan seda, mida ma praegu näen, ja protsesse, mis selleni viinud on.”
Helme: Hirveparki meeleavaldus oli erakondadega seotud üritus
Postimehe peatoimetaja hinnangul oli Hirvepargis toimunud meeleavaldus erakondade-lähedane üritus. Soonvaldi arvates hinnatakse erakondade rolli ühiskonnas üle.
Helme sõnutsi on Lääne ühiskonnas toimumas võõrandumine poliitikast ja need, kes poliitikas on, on huvitatud, et see oleks võimalikult antagonistlik, terav ja vastanduv. “See, et me siin istume, näitab, et ma tõin oma artiklis midagi väga olulist välja. Tõin välja, et selline vastandus on ühiskonnas olemas, et üritatakse sellest üle vaadata, üritatakse mängida seda millekski muuks. Ja samal ajal on ta ometi kahtlemata olemas.”
Soonvaldi sõnul ei taha keegi vastandusest üle vaadata ja küsis, miks sellised muutused on toimunud. Ta viitas Mart Helme ähvardusele Tre raadios, kus ta ütles, et kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsust ei tule, siis tulevad inimesed tänavale.
“Me ei ela enam selles maailmas, kus me elasime 16 aastat tagasi, kui Eestis toimus referendum Euroopa Liitu astumise üle ja oleks naiivne teha nägu, nagu me mõtleksime praegu täpselt samamoodi. Vahepeal on Euroopast üle käinud majanduskriis, rändekriis. On hakatud hoopis teise pilguga vaatama seda, mille peale Euroopa toona ehitati,” lausus Helme.
Soonvald märkis, et Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on tõusnud.
“Ma üritan enda artiklis näidata seda, et mõlemad äärmused, kas minna vasakule või minna paremale, on ühed mustad mõlemad. Kas see ei tule sealt artiklist üldse välja?” küsis Helme.
Soonvald sõnas, et ta ei saa aru väitest, et Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on liikunud kuhugi äärmustesse ja EKRE jõudnud tsentrisse. “Kui me vaatame nende (EKRE — toim) programmi, siis ma ei näe nende programmis neid momente, mis võimaldaksid neil olla poliitilise skaala keskel. Samamoodi ei ole Reformierakond ega ka sotsid äärmused. See on selline suvaline konteksti seadmine, millel ei ole ühtegi faktilist tõestust, et see niimoodi on,” lausus Soonvald.
Helme sõnas, et ta väljendas artiklis oma kõhutunnet ja see oli eelkõige tema isiklik arvamus.
Soonvald: võib-olla on käes hetk, kus Postimees peab ütlema, et toetab kindlat maailmavaadet
Saatejuhi väitele, et ajakirjandusväljande peatoimetajal on arvamusloo sõnastamisel suurem roll ja see on samuti ka väljaande väärtuste sõnastamine, vastas Helme, et ta ei püüa ennast lahutada oma ametist. “Samal ajal, ikkagi see artikkel ilmus arvamusküljel. Arvamuskülgedel ilmub meil erinevaid artikleid ja mina valisin võimaluse seal kirjutada, sest ma tahtsin end natuke pikemalt väljendada. Eelkõige on see minu enda arvamus,” rääkis Helme ja lisas, et tema artikkel sai Postimehe sees erineva vastukaja osaliseks.
Soonvald märkis, et Helme pisendab nii enda rolli loo autorina kui loo mõju Postimehe sees ja sealt väljas. “Mina olen püüdnud kolleegidele ja tuttavatele öelda, et need jutud, et Postimehes on tohutu konservatiivne revolutsioon ja et tahetakse ühte maailmavaadet eelistada, et see ei ole niimoodi, ma ei taha uskuda seda. Mosaiigis on palju kive, mis seda tõestavad, aga ma jätkuvalt arvan, et Postimees on avatud tribüün, mis võitleb mitte ainult ühel teljel liberaalne-konservatiivne, aga palju laiemal teljel,” lausus Soonvald.
“Kahjuks see lugu võimendas seda konservatiivse ühe maailmavaate pealesurumist ja võib-olla ongi käes hetk — ja see pole vale ega paha -, kui peab ütlema, et jah, Postimees toetab neid erakondi ja ainult seda maailmavaadet,” ütles Soonvald.
Ta märkis, et kui Ekspress Meedia ajakirjanikud avaldavad arvamust, siis ei ole see sama, kui peatoimetaja positsioneeriks end maailmavaateliselt.
“See on nii armas, kuidas kallid kolleegid teistest väljaannetest tunnevad muret meie vaimse tervise pärast. Igatahes ma olen liigutatud. Ma jään siiski veelkord selle juurde, et vaatamata sellele, et ma olen peatoimetaja, on mul õigus enda vabale arvamusavaldusele ja ma ei ürita tõesti pisendada ja lahti haakida enda arvamust oma positsioonist, aga ei maksa selles näha ka kõike. Kindlasti ei ole see absoluutne ja mina ei suru oma seisukohti ka oma kolleegidele peale,” vastas Helme.
Soonvald märkis, et ta ei muretse niivõrd Postimehe, vaid Eesti ajakirjanduse maine pärast.
Helme: on oluline, et ajakirjanikud oma positsiooni selgeks teeksid
Tralla uuris peatoimetajatelt, millised on ajakirjanduse õppetunnid möödunud aastast, mil toimusid kahed valimised ning poliitikud ja ajakirjandus kritiseerisid teineteist.
“On väga oluline, et ajakirjanikud ka enda positsiooni selgeks teeksid. See teeb ka palju lihtsamaks suhtlemise poliitikutega näiteks. Me võime küll rääkida nii suurest sõltumatusest, et gravitatsioon meid ka ei mõjuta, aga tegelikult aus programm on minna avalikkusse ette nii, et kõik saavad aru, millised on meie sümpaatiad ja antipaatiad,” leidis Helme.
“Teisisõnu Postimees on valmis ennast selgemalt positsioneerima?” küsis Tralla.
Helme märkis, et räägib siiski enda eest ja ajakirjanikke ei saa sundida oma kaarte avama.
Soonvaldi hinnangul on see aasta olnud õpetlik. “See aasta on näidanud Eesti ajakirjandusele, et me peame kokku hoidma läbi selle, et meie vastased, kellest sõltub Eestis vaba sõna, demokraatia jätkusuutlikkus, on see, kas me suudame Facebooki ja Google’iga võidelda ja hoida raha Eestis, et teha eestikeelset ajakirjandust. Ajakirjandusväljaannete sõltumatus, et neil on võime ise teenida, ise ennast rahastada, on kohutavalt oluline.”
Soonvald avaldas heameelt, et Eestis on erinevate maailmavaadetega inimesi, aga seda ei peaks tema hinnangul plakatile kirja panema.
Soonvald: Helme loos on kogum pooltõdesid, ekslikke väideid ja manipuleerimist ühiskonnaga
Tralla uuris saate lõpus ka probleemi kohta, et inimesed kapselduvad üha enam ja debatt toimub ajalehtede veergude asemel väikestes kõlakodades.
Helme selgitas, et tal on hea meel, et tema artikkel arutelu tekitas ja ta on sellest puudust tundnud. “Minu meelest on väga oluline, et me siiski hakkame rääkima sellest, mis meid vaevab ja kus on need lüngad, kus meie vestlused omavahel ei haagi. Nii et selles mõttes ma näen, et asjad on siiski õigel teel. See, kui me julgeme asju nimetada õigete nimedega, julgeme öelda, et on probleeme, julgeme sellest rääkida, ilma et me ei takerduks siin mõnda fraasi või mõnda tsitaati — see oleks alustuseks hea asi. Aga hetkel ma siiski näen siin ka veel arenguruumi,” lausus Helme.
Soonvald oli Helme loo suhtes kriitiline.
“Sinu loos on suur kogum pooltõdesid, ekslikke väiteid ja manipuleerimist ühiskonnaga, mis on kahtlemata sinu õigus, mida teha. Aga Eesti ühiskonna vaimne tervis kahtlemata — ma pole pädev seda hindama, aga saab paremini. Meie üks häda on lõhestumine geograafiliselt, hariduslikult ja palkade baasil,” ütles Soonvald.
