"Selliste täiendavate õiguste andmine kaitseväele rahu ajal on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt inimeste põhiõigusi. Seadus annab kaitseväele põhjendamatult laia võimaluse inimeste jälgimiseks, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse mõtte, eesmärgi ega kaitseväe rolliga demokraatlikus ühiskonnas," ütles president Kaljulaid suvel seadust välja kuulutamata jättes.

Riigikohtule edastatud otsuses toob riigipea välja, et meie põhiseaduslikus ruumis on kaitseväe pädevus ja volitused tihedalt seotud sõjaseisukorraga. Rahuolukorras on pädevus tegeleda siseriiklike ohtude ennetamise ja tõrjumisega jäetud julgeolekuasutustele ja korrakaitseorganitele.

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus laiendab kaitseväe olemasolevaid õigusi inimeste tausta kontrollimisel, et veenduda nende sobivuses teenida või töötada kaitseväes või teha kaitseväega koostööd.

Seaduse kohaselt saab kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid registrikontrollist laiemas ulatuses ja kasutada konspiratsioonivõtteid, et tagada teabe kogumise varjatus.