Ansip sõnas, et energiavoliniku portfell on Eesti jaoks ülimalt oluline. "Euroopa liitu astumisel oli see varasemalt Läti voliniku Andris Piebalgsi käes, siis tavatseti öelda, et Balti riigid on isoleeritud saarel muust Euroopast, aga nüüd see enam tõele ei vasta, nüüd on meil Soomega head ühendused, Leedul on ühendus nii Poola kui ka Rootsiga, aga see töö pole lõpuni viidud, sageduste sünkroniseerimine seisab alles ees," sõnas ta.

Uurides, kuidas peab Simson tasakaalustama rohelist energeetikat, millele on Ursula von der Leyen lubanud pühenduda ning energiajulgeoleku küsimusi tasakaalustama, nentis Ansip, et tema ajal komisjonis pühendati enamus energiat kliimaeesmärkide saavutamisele.

"Kindlasti on töö mõlemas valdkonnas oluline, ka praegu on Eesti jaoks oluline LNG ühendus Soomega ja energiajulgeoleku küsimused, aga samas on tähtsad ka kliimateemad ja energiaefektiivsuse kallal töötamine," sõnas ta.

"Kindlasti kasu Eestile ei jää väikseks, ka kliimaeesmärkide saavutamine tähendab seda, et Eestis tuleb teha olulisi reforme. Näiteks kogu Euroopas vähendatakse fossiilsete kütuste kasutamist, aga teadagi Eestis on see peamine energia päritolu, mistõttu peab Eesti reforme tegema," sõnas ta.

Uurides seepale, kas Simsoni portfelli ja Eesti huvid võivad siin risti minna, tuletas Ansip meelde, et Euroopa aluslepingute ja antava vande järgi ei tohi Simson saada enam volitusi valitsuselt, vaid peab seisma Euroopa eest. "Usun, et Simson saab sellega suurepärast hakkama!"

Arutledes, kas energiareformidega ning energiapoliitikaga võiks tulla Eestile kaasa ka tuntus uues valdkonnas, kostis Ansip, et pigem mitte. "Kui mina sain digitaalse ühisturu valdkonna, siis sellega küll Eesti tuntus digiriigina ei paranenud, see oli juba seal enne olemas."

"Energiavaldkonnas pole Eesti siiani väga tubli olnud, CO2 taseme poolest on Eesti üks Euroopa liidu tippudest, me oleme siiani tuntud kui suure energeetilise jalajäljega riik," jätkas ta. "Küll aga me saavutasime kiiresti nõutud 25% osakaalu rohelisest energiast. Stardipositsioon on meil olnud kehv, aga edasiliikumine on olnud kiire, hoolimata sellest, et olime isoleeritud."

"Me olime esimene riik, mis sai kaetud elektriautode laadimissüsteemiga, tõsi, ma oleks eeldanud, et seda kasutatakse rohkem, aga mingites valdkondades me oleme olnud küllaltki innovatiivsed. Kütuseelemendi arendamine on Eestis Euroopa eesrinnas ja see on kindlasti üks tulevikutehnoloogiatest," jätkas ta.

"Energia valdkonnas endale tuntuse kogumine ei käi nii, et meil on lihtsalt üks volinik, kes selle eest vastutab, et me saaksime kohe nüüd tormiliselt siin arenda," sõnas ta.

Kommenteerides tervet komisjoni sõnas ta, et koosseis on tugev ning ta arvab, et jätkatakse senise poliitikaga.