VIDEO | Mailis Reps: tasuta kõrgharidus pole olnud imerohi
Põhjus on Repsi puhul eelkõige selles, et vaatamata võimalusele ülikoolis tasuta õppida töötavad paljud üliõpilased õpingute kõrvalt täisajaga, mis on OECD keskmisega võrreldes väga suur näitaja. Seega võib öelda, et tasuta kõrgharidus pole olnud see imerohi, mis oleks aidanud ülikooli nominaalajaga lõpetamise osakaalu tõsta. Head lahendust ministri sõnul paraku ei olegi.
OECD analüütik Camila Lima de Moraes tõi samuti välja, et Eesti üliõpilased saavutavad näiteks PISA testis kõrgeid tulemusi, kuid kõrghariduses on nii nominaalse kui ka kahekordse nominaalse õppeajaga bakalaureuseõppe lõpetamise osakaal, vastavalt 34 ja 59 protsenti, üks OECD madalamaid. See on tema sõnul tingitud nii töötajate puudusest kui ka jäigast kõrgharidussüsteemist, mis ei võimalda õppida osalise ajaga.
Tähelepanu väärib de Moraese sõnul ka meeste ja naiste sooline lõhe nii kõrghariduses kui ka tööjõuturul, mis on üks OECD riikide suurimaid. Samal ajal kui naised jõuavad kõrghariduseni meestest sagedamini, on meeste tööhõive naistest suurem. Nii näiteks on kõrghariduse omandanud 54 protsenti 25- kuni 34-aastastest naistest, aga vaid 34 protsenti sama vanadest meestest.
De Moraes märkis, et Eesti tööjõuturul on palju segregatsiooni ametite lõikes ehk naised töötavad madalamatel ja meestega võrreldes halvemini tasustatud töökohtadel ja jõuavad harvemini kõrgematele kohtadele.
Haridusalase lõhe vähendamine peab de Moraese kinnitusel algama juba varem, sest poisid õpivad koolis reeglina halvemini kui tüdrukud, mistõttu nad jõuavad ka harvemini kõrghariduse omandamiseni. Samal ajal on kutsekeskhariduse omandajate seas oluliselt rohkem poisse kui tüdrukuid. Kutsekeskhariduse omandanute puhul on aga tõenäosus omandada kõrgharidus oluliselt väiksem.
Ühe positiivse asjaoluna tõi de Moraes välja viimastel aastatel Eestis toimunud õpetajate palgatõusu, mis on praeguseks jõudnud 90 protsendini kõrgharidusega töötajate keskmisest. See tase on tema sõnul küll jätkuvalt liiga madal, kuid Eesti on vähemasti õigel teel.
Haridus- ja teadusministeeriumis tuli täna tutvustamisele OECD haridusstatistika kogumik "Education at a Glance 2019", mis avaldati üle maailma samaaegselt. Tutvustuse keskmes olid rahvusvahelisse haridusstatistika kogumikku koondatud Eesti andmed võrdluses teiste OECD riikidega ja sel aastal oli analüüsi fookuses kõrgharidus.
"Education at a Glance" on üks olulisimaid ja suurimaid haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus ja näidata, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud võrreldes teiste riikidega.
Analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning lisaks Argentiina, Brasiilia, Hiina, Kolumbia, Costa Rica, India, Indoneesia, Leedu, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika vabariigi haridussüsteeme.
