"Võrreldes kevadega väga põhimõttelisi muutusi ei ole. Meie praegune prognoos ütleb, et me ootame teatavat majanduse kasvu vähenemist järgnevatel aastatel. Majanduskeskkond on jahenenud. Kusjuures Eesti majandusel läheb jätkuvalt väga hästi, aga me näeme, kuidas meie peamistel majanduspartneritel on selgeid jahenemise märke, ja see jõuab varem või hiljem ka meieni. Aga see veel otseselt ei tähenda eelarve mõttes mingisugust suurt muutust," kommenteeris Helme täna valitsusele tutvustatud ja esmaspäeval avalikkuse ette jõudvat suvist majandusprognoosi.

Helme kinnitas, et rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis on aluseks ka tuleva aasta riigieelarve koostamisele, näitab, et riigieelarvet tuleb kärpida, kuid kevadel räägitud ligi 100 miljonist on praegune summa väiksem.

"Eelarve on jätkuvalt pingeline. Riigieelarve strateegia (RES) otsused on võetud arvesse ka meie suveprognoosis ehk siis nüüd valminud prognoosis, kokkuhoiukohtade otsimise vajadus on jätkuvalt olemas, aga see number on muutunud pisut väiksemaks," kinnitas Helme

Kui palju tuleb riigieelarves kokku hoida, Helme veel ei täpsustanud. "Praegu ei saa seda öelda, sest jätkuvalt tehakse täpsustavaid arvutusi ja on mitmeid selliseid sisendnumbreid, mida me peame üle käima ja üle kontrollima. Näiteks on meil veel täna raske öelda, millised on suurte riigile kuuluvate ettevõtete dividendid 2020. või 2021. aastal. Meil on muid selliseid numbreid, mis kahtlemata eelarveprotsessi mõjutavad, aga kus meil on vaja tegelikku numbrit täpsustada," selgitas Helme.

Rahandusminister lisas, et kokkuhoiuvajadus sõltub suuresti sellest, milliseid valimislubadusi soovib valitsus ellu viia. "Näiteks pensionitõusu suurusest sõltub väga palju, missugune on ülejäänud eelarvepilt. Need poliitilised valikud ja otsused alles algavad järgmisel nädalal. Me võime terve hulga asju ära jätta ja me oleme kohe plussis, aga tegelikult eesmärk ei ole asjade ärajätmine, vaid asjade ärategemine. Mingisugust sellist numbrit välja öelda on ennatlik. Järgnevate aastate plaanis peame niikuinii jõudma tasakaalus eelarvesse."

Kindlasti ei minda Helme sõnul RES-i arutelul kokkulepitud riigikaitsekulude kallale. Samuti on kokku lepitud, et teadusrahastuse protsent ei tohi langeda võrreldes tänase päevaga.

Samuti ei ole ohus suvel otsustatud investeeringud rahvusraamatukogu renoveerimiseks ning päästekomandode hoonete renoveerimiseks ja ehitamiseks.

Küsimusele, kas ülejäänud valdkonnad peavad kartma kärpeid, vastas Helme, et kõik valdkonnad soovivad alati raha juurde, kuid lõpuks peaks valitsus oma numbrid klappima saama. Siiski kutsus ta üles hoiduma paanikast. "Ma veelkord rõhutan üle: pole põhjust mingisuguseks paanikaks, ahastuseks. Pole põhjust käia ringi ja öelda, et tulevad koondamised või palgakärped, seda kindlasti ei ole. See on täiesti selge, et kui keegi sellist väidet levitab, siis see ei vasta tõele."