Helsingis aset leidvatel EL-i välis- ja kaitseministrite kohtumisel said Urmas Reinsalu ja Jüri Luik esmakordselt kokku Suurbritannia Boris Johnsoni valitsusse kuuluvate uute kolleegidega. Briti peaministri otsus parlamendi töö Londonis nädalateks seisata, mille eesmärgiks on iga hinna eest 31. oktoobril Brexit ellu viia, tekitas eurokoridorides elavat arutelu, sest Suurbritannia leppeta EL-ist välja kukkumine on muutunud põhiliseks stsenaariumiks.

Välisminister Urmas Reinsalu kirjeldas oma tänast esmakohtumist Briti kolleegi Dominic Raabiga, kes oli pärinud, et mis Eestis parasjagu päevakorras on? „Ma ütlesin, et valmistume leppeta Brexitiks,“ naeris Reinsalu.

Brexiti plaan valitsusse

Kuid jätkates tõsisemal toonil märkis välisminister, et peaminister Boris Johnsoni käigud näitavad selget liikumissuunda ja nüüd peab arvestama, et Suurbritannia leppeta lahkumine EL-ist on stsenaarium A. „See on segadust tekitav Eesti inimestele, ärimeestele aga ka Eestis elavatele brittidele. Kavatsen lähiajal valitsusse viia sellest lähtuvad tegevused, mida erinevad riigiasutused peavad olema valmis [leppeta Brexiti tõttu] tegema,“ sõnas Reinsalu.

Välisminister oli ka kriitiline Londonist kostunud arvamuste kohta, et küll viimasel momendil leitakse mingi lahendus või lepe. „Peaminister Johnson on väljendanud arvamust, et viimasel ööl saadakse kokku ja lepitakse midagi kokku. Kuid Brexiti leppe on kõik EL-i riigid heaks kiitnud. Isegi kui mõni üksik riik tahaks, siin ei ole võimalik seda kummutada, muuta. Oleme totaalses patiseisus, kus leppeta Brexitist kaotavad kõik, see on tohutu stress. Osad riigid kaotavad rohkem, Eesti siin natuke vähem. Aga see tundub üha tõenäolisem.“

Ei hakka vibama

Samas leppeta Brexiti võimalikke majanduslikke mõjusid hinnatakse Suurbritanniale päris suurteks. Eestil on brittidega muu hulgas seotud väga oluline julgeolekuhuvi, kuna Suurbritannia mehitab Tapal heidutuseks mõeldud NATO pataljoni. Kas Eesti ministrid ei tunne muret, et juhul, kui Johnsoni suund viib olulise majanduskahjuni Suurbritannias, ei pruugi nad suuta enam rahastada oma kaitseväe missioone igal pool.

Reinalu ütles, et tema ei oska lahknevaid majandusprognoose arvestades leppeta Brexiti mõju Suurbritannia majandusele hinnata. „Seda ei julge küll ennustada, kui vaeseks või rikkaks britid jäävad. Aga kõigi nende valitsusjuhtide kinnitus, et Brexiti realiseerumine ei pane neid vibama oma erilisel julgeolekusuhte osas meie regioonis või Eestis,“ lausus Reinsalu.
Jüri Luik ja Soome kaitseminister Antti Kaikkonen

Kohustusi täidetakse

Kaitseminister Jüri Luik rääkis, et oli saanud Suurbritannia pühendumuse osas Eestile kinnituse ka oma esimeselt kohtumiselt Briti kaitseminister Ben Wallace´iga. „Tema sõnum oli väga selge: kuigi Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, ei lahku ta Euroopast. Nad jäävad kindlaks kõigile julgeoleku kohtusustele, mis on endale võtnud. Sellesse ritta kuulub ka Briti pataljoni baseerumine Eestis,“ kinnitas Luik.

Kaitseminister avaldas veendumust, et see on ja Briti peaministri lähenemine. „Meenutame kasvõi seda, et praegune peaminister Boris Johnson käis ka ise Tapal, kui ta oli välisminister, mis tähendab, et ta on ka isiklikult väga teadlik, mis Tapal on ja milliseid samme Suurbritannia on ette võtnud.“

Tagasi ei tõmmata

„Kõik see, mis puudutab kaitset keskendub ikkagi NATO-le ja ma usun, et britid veelgi suurendavad oma rolli Euroopa kaitses, sest see on kõige lihtsam ja selgem viis demonstreerida, et nad jäävad Euroopaga seotuks. Selles suhtes ma mingit tagasitõmbumist ei karda,“ märkis ta.

Luik arvas, et isegi võimalikud majanduslikud tagasilöögid leppeta Brexiti korral ei ohusta Briti pataljoni Eestis paiknemist. „Mis puudutab rahalist aspekti, siis ega see pataljoni hoidmine Eestis odav ei ole. Aga brittide üldist kaitse-eelarvet arvestades pole tegemist mingi dramaatilise summaga. Meenutan, et tegu on riigiga, kes äsja ehitas valmis kaks lennukiemalaeva.“