Tatarstani riiginõukogu riigikorralduse ja kohaliku omavalitsuse komitee esimees Albert Habibullin ütles istungit avades, et seaduseelnõu on ühiskonnas esile kutsunud erinevaid reaktsioone.

Aurtelust võtsid osa vabariigi tuntud õpetlased, kes väljendasid mõtet, et vastasseis Ugra jõel ei ole kaugeltki märkimisväärne ajalooline sündmus, sest selliseid vastasseise oli palju. Tatarstani teaduste akadeemia arheoloogiainstituudi keskaja arheoloogia osakonna juhataja Iskander Izmailov juhtis tähelepanu sellele, et tuleb hoiduda tõlgendustest, mis külvavad vaenu Venemaa rahvaste vahel.

Tatarstani teaduste akadeemia tatari entsüklopeedia ja usuteaduse instituudi direktor Iskander Giljazov ei pidanud otstarbekaks „kahtlaste daatumite” tähistamist, mis lõhestavad, tekitavad ühiskonnas psühholoogilist ebamugavust ja kutsuvad esile üleolekutunnet.

Juhiti ka tähelepanu sellele, et alates 2017. aastast toimub igal aastal massiline Ugra jõe suure vastasseisu sõjalis-ajalooline rekonstruktsioon. Rahvasaadik Ilšat Aminov ütles, et selleks, et teha Kaluga oblast, kus see toimub, turistidele ligitõmbavaks, ei tohi mingil juhul ära rikkuda suhteid rahvaste vahel.

Haridus-, kultuuri-, teadus ja rahvusküsimuste komitee esimees Razil Valejev kuulutas, et eelnõus on ekstremismi elemente, ja leidis, et kui see vastu võetakse, mõjutab see negatiivselt poliitilist olukorda Venemaal.

Seaduseelnõu seletuskirjas öeldakse, et Vene ja Suurhordi vägede vastasseis Ugra jõel 1480. aasta sügisel on märkimisväärne sündmus Venemaa ajaloos. 1480. aasta 11. novembril toimus selle tulemusena Venemaa lõplik vabanemine hordi khaanidest ning taastati Vene riigi sõltumatus keskusega Moskvas. Seaduseelnõu keskmes on 11. novembri tunnistamine Venemaal mälestuspäevaks. Ideed toetavad mitmed föderaalministeeriumid, kõrgkoolid ja teaduslikud instituudid.

Tatarstani riiginõukogul ei soovitatud seda föderaalseaduse eelnõu toetada.