Kotka tõi välja mõned punktid tänapäeva Eesti teaduse kirjeldamiseks. "Noorteadlane peab anuma anonüümsust, et juhtida tähelepanu süsteemi vigadele, sest tal on hirm, et muidu võib leivast ilma jääda (haige!!!)," seisab sotsiaalmeediapostituses. Lisaks kritiseerib Kotka seda, et Aaviksoo ignoreerib vihjeid ja ei vaevu kontrollima vilepuhuja väiteid.

"Rektor Aaviksoo valetab räigelt ajakirjandusele, jääb sellega haledalt vahele, aga midagi ei juhtu. Nii tema kui kogu meie akadeemilise eliidi jaoks on see okei. Kallid teadlased, teil mingid põhimõtted ikka on siin elus või kust maalt hakkab teie punane joon?" küsib Kotka. "Juhte ülikoolides valitakse mitte nende oskuste ja liidriomaduste järgi, vaid selle järgi, kui palju nad on valmis kaitsma olemasolevat süsteemi ja välja võidetud sooje kohti," lisab ta.

Kotka heidab Eesti teadusele ette veel seda, et puudub aus konkurents. "Pigem on "käsi peseb kätt" süsteem, kus kõik peavad saama "nokka niisutada" ja kõik vahendid on õigustatud, et instituudi eelarve kokku saada," kirjutab ta.

"Põhjus, miks Eesti teadus ei leia lisarahastust, pole selles, et lisaraha ei ole. Jah, koheselt ei saaks täita ühe protsendi kriteeriumit, aga valdkonnapõhiselt on lisaraha võimalik saada. Samas on olemasolevad ülikoolide juhtimis- ja rahajaotuspõhimõtted rahastajatele hägusad ja tihti susserdavad, mistõttu lihtsam on mitte seda raha üldse turule tuua," edastab Kotka. Tema hinnangul peaks algama muutus ülikoolidest endist. "Alustada võiks baaspõhimõtete paika panemisest, maksumaksjatelt nendele põhimõtetele heakskiidu saamisest ja siis nendest põhimõtetest kinni hoidmisest, et aastal 2029 ei peaks samasugust nimekirja siia seinale kirjutama," jätkas ta.

Kotka lisas postituse lõppu: "Arvestades tänaseid praktikaid, siis tõenäoliselt pärast seda artiklit ja postitust ma oma doktorikraadi Eestis kaitsta ei saa."