ERISAADE | Reinsalu ja Kiik: reformid toovad pensionitõusu ja odavama kogumise. Sutt: liiklust analüüsite, pensionimuutusi mitte?
„Vara on rõõmustada, et see valitsus õhtule läheb,“ ütleb Isamaa välisminister ja penisoni II samba reformi pealäbirääkija Urmas Reinsalu. Seega valituskoalitsioon jätkab täie tempoga nii kohustusliku penisonisamba reformiga kui erakorralise penisonitõusu plaanimisega.
Kuigi valitsuse ümber kihab jätkuvalt seoses EKRE ebaseadusliku katsega kangutada ametist politseijuht Elmar Vaher, ei näe ministrid põhjust arvata, et skandaal peataks võimukoalitsiooni teel pea iga inimest mõjutavate pensionisüsteemi puudutavate reformide kavandamisel ja ellu viimisel.
Delfi stuudios arutavad valitsuse pensionimuudatuste plaane Isamaa II samba vabatahtlikuks muutmise pealäbirääkijaks saanud välisminister Urmas Reinsalu, keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik ja rahanduseksperdist Reformierakonna riigikogu liige Andres Sutt.
Valitsuse esindajad väidavad kindlalt, et kavas olevad pensionisüsteemi muutused tulevad ja valitsus pole kindlasti kohe laiali minemas, mis tähendaks nende soiku jäämist. „Kõik, mis on koalitsioonilepingus kokku lepitud, see on kavas ka ära teha. Mis puudutav pensioni II samba küsimusi, siis seal on töörühm koos käinud ja seal pole suuri erimeelsusi, vaid arutelu detailide üle. Augustis on plaanis ka valitsuskabinetis arutada, et saaksime otsustada, kuidas reform ära teha,“ teatab sotsiaalminister Kiik.
Välisminister Reinsalu sõnul tõmmati Vaheri küsimusele joon alla juba möödunud nädalal. „Mis puudutab seda politseijuhi suppi ja segadikku, siis vara on rõõmustada, et see valitsus õhtule läheb. See momentum on käest lastud. Kriis lahendati ära juba eelmisel nädalal. Tegelikult on selge, et peaminister lahendas loetud tundidega selle juhtumi ära ja sellega on asi päädinud,“ märgib minister ega näe ohtu pensionireformide takerdumiseks.
Reform ei peata säästmist
Üks peamisi muresid seoses Isamaa valimislubaduse näol valitsuse plaaniks muutunud II samba vabatahtlikuks muutmisega on olnud küsimus, kas see ei või viia selleni, et inimesed ei säästa enam ise pensionipäevadeks ja jäävad seega liigselt lootma riikliku pensioni peale. Kõik saates osalejad on seda meelt, et lisaks riiklikule pensionile, peaksid inimesed ka ise säästma tulevikuks.
Reinsalu kinnitab rangelt, et küll inimesed jätkavad enda pensionipõlve kindlustamisega. „Küsimus on selles, kuidas inimesed käituvad? Kas ratsionaalselt või mitte. Aga ma ütlen vastu – inimestel on praegu kaks korda rohkem finantsvara pangaarvetel [kui pensionifondides]. Kas me tunneme muret, et nad lähevad raiskavad selle ära, ostavad õlut? Inimesed ei tee seda! Suures plaanis on inimesed ratsionaalsed ja langetavad ratsionaalseid otsuseid,“ seletab Reinsalu.
„Ma toon näiteks Suurbritanniast, kus pensionifondide avatuks muutumine toimus 2015. ei laristanud ka britid seda raha ära. Ligi pooled inimestest jätkasid investeerimist, veerand soetas kinnisvara. Ma usun sellesse, et kui inimesel võimalus, siis käituvad nad ratsionaalselt,“ lisab ta.
Kes maksab tulevikus pensioni?
Reformierakondlasest Andres Sutt on aga kahtlev ja kardab, et säästmine väheneb. Suti sõnul võiks parandada süsteemi ennast, sest kui alles jääb vaid kindel riigipension, siis ei pruugi sellest tulevikuks piisata. „Kõiki otsuseid saab teha seal süsteemi sees. Kui meil on ainult esimesel sambal põhinev penisonisüsteem ja töötajaid jääb vähemaks, siis kuidas see suudab pensionid tagada ilma makse või rännet suurendamata?“ küsib ta.
Reinsalu pühib selle kartuse laia kaarega kõrvale – demograafia puudutab tema sõnul kõiki muidki valdkondi ja nende rahastust, olgu kaitsekulusid või teedeehitust. „Ärme kisume pensione siis kontekstist välja,“ pareerib isamaalane.
Küsimuse peale, et mis siis takistab II samba fonde remontimast, et nende tootlus oleks suurem ja raha seal ei kiduks, leiab Reinsalu, et tuleb teha vabaturu reform. „See tuletas meelde 80-ndate aastate Gorbatšovi. Plaanimajandus on kinni jooksnud, hakkame tegema segaomandivormiga kooperatiive. Aga, mis siis, aga kui teeme vabaturu, kas selles keskkonnas ei jõuta optimumini? Et vabaturu tingimustes pakuvad erinevad ettevõtjad ja fondid, kes seal tegutseda tahavad, välja optimumi. Me oleme erinevates teistes eluvaldkondades vaba turu teinud ja tundnud hirmu,“ müristab välisminister.
Investeerimine odavamaks
Selle pealt kinnitab Reinsalu ka seda, et reformiga inimestele pakutav võimalus raha II sambast välja võtta ja oma enda investeerimiskontole kanda ning seal kasvama panna, tuleb praegusest Ii sambast tasude mõttes odavam. „Investeerimiskonto pole mingisugune uus loom, see on täna olemas. See pole mingi imeasi. See on pangaarve, kuhu inimestel on võimalus kanda väärtpabereid, ta on maksutehniliselt olemas,“ sõnab ta ja ütleb, et inimene maksab vaid konto avamise tasu. „Investeerimiskontol kui niisugusel on konto avamise tasu nagu arveldusarvel. See nagu täna on 30 000 see investeerimiskonto olemas, nii on seda mudelit ette kujutatud.“
Andres Sutt on ses suhtes skeptilisem: „Kui räägime investeerimisest, siis iga tehingu juures on tehingutasud. Kui hoiate väärtpabereid, siis on haldustasu. Need ei ole pastakast välja imetud numbrid.“
Liiklust analüüsite, pensioni mitte?
Reformierakondlane kritiseerib II samba muutmise plaani jätkuvat üldsõnalisust – suure ulatusega reformi plaani juures pole ikka veel analüüse, mis võiks täpsemalt juhtuma hakata ja kuidas see tulevikku mõjutab. „Mul on raske öelda, mis see täpselt olema saab, sest ma ei ole näinud seda täpset ettepanekut ega mõjuanalüüse. Ma loodan, et neid on ikka rohkem, kui üks A4. Kui räägime sellise ulatusega reformist, siis on ülioluline, et seal on kvaliteetne mõjuanalüüs. Näiteks selle valitsuse minister Jaak Aab saatis Tallinna linnavaliotsusele kirja, et tuleb teha liiklusanalüüs Eesti Näituste territooriumile kavandatud kortereid silmas pidades. Kui räägime penisonireformist, siis see on ikka veel grammi võrra suurema asi,“ märgib ta.
Selle peale lubab sotsiaalminister Kiik suuremat selgust septembris. „Septembrikuu jooksul peaks tulema rahandusministeeriumi tellitud analüüs, kus näeme natuke inimeste käitumist, ehk kui palju võiks olla inimesi, kes väljuvad, kui palju on neid kes investeerivad. Pärast seda on võimalik täpsemalt hinnata, mis on II sambast lahkujate hulk. Täna saab seda teha vaid tunnetuse pealt.“
Kuid teatab seejärel, et tema isiklikult ei kavatse raha välja võtma minna. „Mina II sambast lahkuda ei kavatse, sest pensioniks kogumine on mõistlik. Ja pole mul nii palju aega, et selle investeerimisega tegeleda, pigem usaldan selleks väljaõppinud inimesi.“
