Alles nädala eest oli võimuliit EKRE möllude tõttu silmitsi tõsiste raskustega, mistõttu hakati avalikuilt rääkima võimalikust valitsuse vahetumisest. Rahuneda lubanud EKRE liidritel ei läinud aga palju aega, et panna püsti uus skandaal, mis valitsuses pinged lakke lükkas.
Delfi Erisaate stuudios räägivad Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora ja Eesti Päevalehe ning Delfi arvamustoimetaja Krister Paris neljapäeval kõigile ootamatult Martin ja Mart Helme korraldatud ebaseaduslikust katsest vabastada ametist politsei ja piirivalveameti (PPA) juht Elmar Vaher.

1x
00:00


Krister Paris märgib alustuseks, et äkki oli Vaheri mahavõtmise katse taga EKRE vastukäik just neile eelmistele koalitsiooni kokku kukkumise kuulujuttudele. „Kuna on olnud palju spekulatsioone, et praegune koalitsioon ei pruugi kesta. Kui mängust väljuda, siis tuleb seda teha võimalikult tugevana. Ehk siis tegemist oli teadliku torpeedorünnakuga, et pärast, kuis ee asi on lagunenud öelda, et meie seisime enda põhimõtete eest,“ arutleb Paris. „Aga sellega läheb vastuollu Martin Helme vabandus,“ mõistatab ta käigu tagamaid.

Rumal nõu

Erik Moora aga pakub palju lihtsakoelisema seletuse. „Seda ma ei usu, et see oleks EKRE väljumisstrateegia, võimu magnetiline tõmme on väga tugev. Ja nad ei taha valitsusest enne oma esimest eelarvetegu välja saada. Aga ilmselge ja inimlikult arusaadav on see, et Helmed ja EKRE lihtsalt ei teadnud seda fakti, et siseminister ei saa PPA peadirektorit lahti teha. Nad tahtsid seda teha nii kiiresti ja seepärast ei küsinud targemate inimeste käest nõu ja küsisid hoopis rumalamate inimeste käest nõu,“ leiab Ekspressi peatoimetaja.

Moora seletab ka erinevaid ettekäändeid, mis EKRE tõi oma käigu põhjenduseks, alates PPA kärpeplaani avalikuks tulemisest kuni Hannes Rummi purjuspäi sõidu kinnimätsimise kahtlustustest. Kuid juhib tähelepanu, et tegelikkuses on märkimisväärne hoopis tõsiasi, et siseminister pole politseijuhiga peale ühte kohtumist sisulisemalt kogu ministriametis olemise aja suhelnud – soov Vaherist vabaneda on paistnud välja algusest peale.

„EKRE on kogu aeg rääkinud süvariigist ja vajadusest selle vastu võidelda ja kes siis veel kui PPA direktor pole selle sümboliks,“ ütleb Paris selle peale.

Vaher Perlingu vastu

Moora küsib Vaheri lahtilaskmiskatse kohta, kas ehk EKRE tahab seda mängida läbirääkimiste punktiks koalitsiooni sees, andes mõista, et neile on hoopis olulisem Vaheri vabastamine kui peaprokurör Lavly Perlingu teiseks ametiajaks tagasi nimetamine, millele nad on jäigalt vastu olnud.

Saatejuhi küsimuse peale, et kui EKRE saavutab Vaheri kohalt kangutamise, siis peab ju peaminister Jüri Ratas kõik oma politseijuhi täieliku usaldamise ja toetamise kohta öeldud sõnad ära sööma, leidis Moora, et see pole üldse probleem.

„Täpselt sama moodi pani Ratas oma toetuse Perlingu taha ja Eesti muutumatu välispoliitika ja sidusa ühiskonna taha ja selle taha, et halvustavaid väljendeid ei tohi valitsuses kasutada. Sellel kõigel pole mingit tähtsust,“ leiab Ekspressi peatoimetaja.

Martin Helme usaldus

„Tähtis on see, et kas on olemas sisemine tahe ja jõud valitsust koos hoida. Ja kas koalitsioonis pole ikka piisavalt saadikuid, kes esitavad omale küsimuse, et kui ikka tuleb Martin Helme umbusaldushääletus, siis sellise käitumise, toimingute ja stiili järel saan ikka hääletada tema poolt,“ püstitab ta intrigeeriva küsimuse.

Martin Helme ees seisva keerulise küsimusega on nõus ka Paris. „Tegemist on ikkagi teoga, mitte sõnaga. Retoorikat on lihtne alla neelata. Aga see oli ikkagi katse midagi sellisel tasemel muuta, siis see tähendab, et EKRE on asunud tegude teele ja selle allaneelamine on mõnevõrra raskem. Martin Helme aga avas selleks ukse oma vabandusega, et saaks öelda, et noorel poisil läks halvasti.“

Trump viskaks kondi

Mida aga on oodata nüüd ebaõnnestunud Vaher katse järel – Erik Moora kiikab EKRE suure eeskuju USA president Donald Trumpi käitumisõpikusse ja ennustab tuleval nädalal uut suurt tohuvabohu.

Moora sõnul sai EKRE Vaheri kangutamise katsega ikka päris tõsise jamaga hakkama. „Emotsioonid valitsuses olid väga laes. Ratas pidi tegema ikkagi ebaiseendalikult konkreetseid avaldusi, Martin Helme vabandus Ratase ees oli tema jaoks ebatüüpiline, näha oli, et asi läks tema jaoks tõsiseks ja seega ta taganes oma positsioonist taganes,“ tõdeb ta.

„Donald Trump teeb sellises olukorras seda, et keerab vindi peale kuskil mujal, viskab uue kondi, mis inimesed hulluks ajab. Ja näiteks on meil teisipäeval tulemas suurepärane võimalus, kus president peab roosiaias kõnet ja pole mingit varianti, et president saaks sellest teemast täiesti mööda minna. Siis saab taas öelda midagi väga inetut ja ongi avalikkuse tähelepanu muule keeratud.“