Venemaa lääne sõjaväeringkonna teate järgi on tugipunktis viis helikopterite maandumisplatsi, juhtimistorn, ilmajaam ja tankimisjaam, vahendab Yle Uutiset.

Uued maandumispaigad sobivad transpordi- ja lahingukopteritele, mida Venemaa lääne sõjaväeringkond kasutab. Baas rajati õhujõudude õppuse osana.

Soome riigikaitsekõrgkooli eriteaduri, kolonelleitnant Simo Pesu hinnangul räägib helikopterite tugipunkti rajamine sellest, et sõjalise võimekuse parandamine ja Suursaare roll Soome lahel on Venemaa jaoks tähtsad.

See täiendab eelkõige praegust infrastruktuuri, aga koha strateegilist tähtsust see ei muuda.

„Tugipunkt on oma tähtsuselt ja kuludelt mõõdukas võrreldes näiteks raske rakettrelvasüsteemi grupeerimise või muu täiesti uue sõjalise võimekuse loomisega. Sõjaliselt laiendab ja kiirendab tugipunkt õppuste korraldamist ning parandab vägede tegevusvalmidust, kui tugipunkt on alalises tegevuses ja seda ei ole vaja eraldi ette valmistada,” ütles Pesu.

Sõjaliselt märkimisväärsem oli Pesu sõnul õhuseireradari ja lennujuhtimispunkti rajamine aastakümne vahetusel.

Suursaar asub umbes 40 kilomeetri kaugusel Soome linnast Kotkast ja umbes saja kilomeetri kaugusel Helsingist.

Saare tähtsus Venemaa jaoks hakkas kasvama pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja veelgi rohkem suurendas saare olulisust Balti riikide liitumine NATO-ga.

Pesu õhutab vaatlema Suursaart laiema terviku osana. Strateegiline tähtsus lähtub Peterburi linna kaitsest ning sinna viivate laeva- ja lennuteede kontrollimisest.

Venemaa tahab lisaks kaitsta Läänemere gaasitorusid ning oma elektri- ja andmesidekaableid.

„Suursaar iseenesest ei ole Venemaa jaoks väärtuslik ega asendamatu. Selle sõjaline tähtsus ja tegevusvõimalused lähtuvad eelkõige asupaigast Peterburi esisel,” märkis Pesu.