Teismeline ründaja polnud karistussüsteemile võõras. Eelmisel aastal mõisteti ta süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises, väljapressimises ja grupiviisilistes süstemaatilistes vargustes, mis olid toime pandud sissetungimisega. Veel mõisteti ta süüdi asjade omavolilises kasutamises, grupiviisiliselt ja vägivallaga avaliku korra rikkumises.

Noormees pandi kinnisesse õppeasutusse Tapal, Maarjamaa hariduskolleegiumi. Isoleeriti ühiskonnast.

Kevadel sai ta aga sealt välja. "Lasti vabaks selle pärast, et aeg sai täis," ütleb sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla. Kinnipidamist on ta sõnul võimalik pikendada, kui kohus või kohalik omavalitsus seda taotleb. Ründaja puhul aga selleks põhjust ei nähtud. Salla ütleb, et 15-aastase noormehe puhul probleeme ei märgatud ja tema teada erikoolis ta vägivaldne ei olnud. "Tegelikult kuni aprillikuuni see käitumine ja probleemid, mis olid, vähenesid."

Viimastel kuudel poisil probleemid aga süvenesid. Nüüd uurib sotsiaalkindlustusamet, kas reageerimine oli neile adekvaatne ja kas tehti kõik võimalik, et poisi vabadusse laskmine oleks olnud turvaline nii talle endale kui ka ühiskonnale.

"Enamasti need lapsed naasevad turvaliselt koju," ütleb Salla ja lisab, et igal juhul ei läinud midagi õigesti.

Juba enne erikooli tegelesid ründajaga mitmed spetsialistid - ta käis pereteraapias, psühhiaatri ja eripedagoogi juures. "Saab öelda, et kõik oli õigesti tehtud," selgitab Salla, et pehmed meetodid enamasti töötavad ja olid ka nii, nagu teistele, kasutusel ka Pärnu peksja puhul.

Eesti Päevalehe reporter sai Pärnus kokku ründaja sõpradega, kes ütlesid, et enne erikooli minekut ründaja ei olnud vägivaldne. Selle väite lükkab Salla ümber ning viitab poisi seadusega pahuksis olnud minevikule.

Kuidas ja kas tuleb sotsiaalsüsteem alaealiste õigusrikkujatega toime, sellest juba rohkem videos.

Jaga
Kommentaarid