ERISAADE | Mart Helme lõi laulva revolutsiooni jutuga ka Eesti patriootidest EKRE liikmete hinge
Poliitskandaalid ei jäta meid maha ka suvel. Delfi Erisaade võtab luubi alla selle nädala purtsatused: Mart Helme suhtumise Laulvasse revolutsiooni, Helir-Valdor Seederi vihase reageeringu Ungari autokraat Viktor Orbani kaitseks ja piinliku öise peo Keskerakonna büroos.
Delfi stuudiosse on käesoleva nädala poliitikute sõnasaaki analüüsima tulnud Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanikud Vahur Koorits ja Krister Paris. Mõlemal oli ka oma roll paari selle nädala teema juures, mis kired lõkkele lõid.
Vahur Koorits räägib Erisaate alguses, kuidas ta jõudis mõtteni küsida EKRE esimees Mart Helmelt tema tegevuse kohta laulva revolutsiooni aastatel, millest vormus Eesti Päevalehes kolmapäeval avaldunud ja palju emotsioone tekitanud intervjuu.
Meeleolukas üllatus
Koorits tunnistab saates, et ei osanud ka ise niisugust vestluse kulgu oodata. „Helistasin Helmele, aga ma ei uskunud, et sellest tuleb nii meeleolukas vestlus, arvasin, et sellest tuleb selline lühike vestlus, kus natuke aetakse mulle pada ja proovitakse kiiresti ära lõpetada. See, et niimoodi läks, oli ka mulle üllatus,“ ütleb ajakirjanik.
Helme intervjuust selgus, et Eesti vabanemise ajal Nõukogude ikkest, kui paljud inimesed selles protsessis kaasa lõi - kes rohkem, kes vähem - oli tema hõivatud töödega oma talus. Ta teatas, et isegi tagantjärgi tarkusena ei talitanuks ta teisiti, sest see oli selline massihüsteeria või massipsühhoos, millega temal pole tavaks kaasa minna.
Lastejutud võtsid aja
Koorits räägib, et on vaadanud läbi ka tolleaegseid ajalehti, et näha, mida siis Helme tegi tol ajal. „Helme leidis küll võimaluse ajakirja Pioneer kirjutada, kuid kirjutas ikka lastejutukesi. Selle jaoks tal aega oli. Aga igasugusest ühiskondlikust tegevusest mingit märki polnud. Küll aga tuleb öelda, et tol ajal avaldas väga aktiivselt artikleid tema vend Rein Helme, kes kirjutas ajaloost. Rein Helme oli tol ajal aktiivne, aga Mart Helme tegeles ainult lastekirjandusega.“
Krister Paris isegi kiidab Helmet julguse eest tunnistada, et ta ei võtnud tolleaegsetest sündmustest osa. „Tooks välja isegi Helme kiituseks selle, et ta pole jälle järjekordne Lenini palgikandja. Pärast Oktoobrirevolutsiooni tuli välja nii palju neid Lenini palgikandjaid, et see palk oleks pidanud 500 meetri pikkune.“
Lõi kõiki, keda sai
Kuid taasiseseisvumise aegsete sündmuste nimetamisega massihüsteeriaks, suutis Helme Parise hinnangul küll eriti laial skaalal inimesi lüüa. „See esiteks lööb otseselt EKRE enda liikmeskonda, sest iga EKRE liige on Eesti patrioot. Ja nõelas teravalt ka Keskerakonda, kes on Rahvarinde järeltulija ja loomulikult Isamaad, kes on Eesti iseseisvuse üks alusepanijaid. Ehk ta suutis enda kogu valijaskonda lüüa väga tugevasti.“
Aga, mis saab sisuliselt päev-päevalt suureneva ampluaaga poliitilisest sõnavalingust edasi? Peaminister Jüri Ratase sellenädalane vabandus EKRE esimehe sõnade pärast oli juba üpris tõre.
Valitsuse lõpp tulemas?
„Jüri Ratasell on kogu aeg see mure, et on EKRE ja eriti kaks Helmet, kes kogu aeg midagi teevad, ütlevad midagi ja siis tema peab kõike seda siluma. Tema jaoks on valik, kas ta kavatseb veel mitu aastat niimoodi elada, et silub seda oma maine arvel mitu aastat või kavatseb mingil hetkel ikkagi joone alla tõmmata. Taoline selge ja jõuline sõnum viitab, et vist ikka tahetakse teha õudne lõpp ja mitte kannatada lõputa õudust,“ viitab Koorits.
Paris ennustas krüptiliselt, et loodusseadusi eirates kaua edasi minna ei saa. „Siiamaani on minu jaoks see koalitsioon kõiki loodusseadusi eiranud, aga neid saab eirata teatud piirini. Enamasti on siis looduse kättemaks üsna karm,“ lausub Paris.
Seeder on EKRE
„Minu jaoks oli see üllatav seiskoht, kuna see tuli Isamaalt. Oleks see tulnud EKRE poolt, mis suhtub Euroopa Liitu skeptiliselt, siis antud juhul läks Isamaa juht sama teed. Ta justkui viitab, et Euroopa Liidu riikide vahelised suhted pole üldse meie teema. Aga tegemist on sama ühiskoduga, mida kõik sellised avaldused mürgitavad. Ühiskodu põhineb ju mitte sõjalisel võimul, vaid ikka väärtustel,“ märgib Paris. „See on küll koht, kus Eesti peaks poole valima ja ütlema, et meie väärtused on pigem Soome omad, kui Ungari omad.“
Ka Koorits pani tähele Seederi vastuse sõnavara, aga seletas seda Isamaa selge muutumisega. „Natuke kummaline oli ka lugeda seda sõnavara, mida Seeder kasutas Päevalehele kirjutatud vastuses. See ikka väga meenutas juba EKRE sõnavara. Seedri pool Isamaast on juba väga-väga EKRE juba. Seedri Isamaa meenutab juba USA paremradikalismi, mis on väga erinev sellest, mis oli Isamaa veel kümme aastat tagasi.“
Pidu Keskerakonnas
Oma skandaalita ei pääsenud ka valitsusliidu kolmas osapool ehk peaministriparteist Keskerakond. Eesti Päevaleht avalikustas jaanipäeva paiku partei kontoris toimunud vägagi kummalise peo, kus erakonna büroo töötaja seal tundmatute isikutega joogipoolist tarvitas ja majas olevat hägusamate viidete kohaselt muudki joovastavat kraami olnud.
Peaminister pidi ka seda tegevust taunima, asjaosalisest erakonnatöötaja seletuskirja vormistama. Kuid, kas ka patustaja lahti lastakse – Vahur Koorits pakub saate lõpus, et töö jääb huvitavatel põhjustel mehele alles.
