Ministeerium: räägime taastuvenergia statistika müügist nelja riigiga
Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar kirjutas Eesti Päevalehe loole vastuseks, et taastuvenergia statistika müük ei aita päästa põlevkivielektri tootmisega seotud töökohti Ida-Virumaal, vaja on Eesti Energiale hoopis taastuvenergia toetust maksta.
Avaldame Timo Tarari seisukoha täismahus:
Eesti taastuvenergia statistika ülejäägi potentsiaalsed müügitehingud ei leevenda kuidagi põlevkivielektri tootmisega seotud probleeme. See ei kindlusta olemasolevaid ega loo uusi töökohti põlevkivi kaevandustes ega paranda põlevkivielektrijaamade positsiooni elektriturul. Statistikakaubanduse tehingute tulu ei ole võimalik otse suunata Narva Elektrijaamadele.
Riigil on aastaks 2020. hinnanguliselt 3 TWh suurune statistika ülejääk, mille müügiga tegeleb ministeerium aktiivselt. Artiklis selgitatakse ekslikult, justkui ülejääk oleks Eesti Energia arvel. Artiklis eksitakse ka taastuvenergia sihttasemega, mille liikmesriigid on Euroopa Liidu ees võtnud. Eesti taastuvenergia sihttase EL-s aastaks 2020 on 25% mitte 17%. Eesti taastuvenergia ülejääk moodustub taastuvenergia kasutamisest transpordis ning elektri ja soojuse tootmises. Seda nii tööstuses kui kodumajapidamistes. Seejuures tekib lõviosa taastuvenergia ülejäägist hoopis soojuse tootmises.
Taastuvenergia statistika on ülejääk kuulub riigile ning selle müügist saadud vahendid suunatakse Eleringi taastuvenergia toetuste maksmise eelarvesse, mis aitab vähendada taastuvenergia tasu suurust inimeste elektriarvetel. Nii toimiti ka Luksemburgi tehingu puhul.
Euroopa Liidu statistikakaubanduse turul on tänaseks tehtud kaks tehingut: Eesti ja Luksemburgi ning Leedu ja Luksemburgi vahel. Seega ei ole tegemist aktiivse turuga, milles Eesti tehingutest järjest ilma jääb. Küll on aga tunnetatav turu aktiivsuse kasv seoses 2020. aasta lähenemisega. Ministeerium on täna läbirääkimistes nelja ELi liikmesriigiga taastuvenergia statistikakoguste müügiks. Nii nagu kõik läbirääkimised, on ka need olemuselt konfidentsiaalsed ning info jagamine läbirääkimiste osapoolte ja muude tehingu tingimuste osas võib kahjustada lepinguni jõudmist.
Luksemburgi tehinguga oleme müünud ligikaudu kolmandiku oma 2020. aasta ülejäägist. Kui Eestil õnnestub müüa kogu 2020. aasta taastuvenergia statistiline ülejääk ning leidub ostja, kes soovib Eestilt täiendavaid koguseid, on võimalik riigil korraldada uue taastuvenergia tootmise konkurss. Juhul, kui sellisel konkursil teeb konkurentsivõimelisema pakkumise Eesti Energia, on võimalik rakendada Narva Elektrijaamade taastuvenergia tootmisvõimsusi täiendava statistika tootmiseks. Eesti Energial tuleb sel juhul konkureerida ka teiste võimalike taastuvenergia tootjatega (nt. soojuse tootmine, biometaani tootmine, energiaühistud jne.)
Statistikakaubandus on vaid üks taastuvenergia direktiivis toodud paindlikust koostöö mehhanismist liikmesriikide vahel. Lisaks statistikakaubandusele on olemas ka ühisprojektid ning ühised toetusskeemid. Teiste koostöövormide puhul on tehingust huvitatud ettevõtetel (ka näiteks Eesti Energial) võimalus ka ise teistes Euroopa Liidu liikmesriikides (aga ka väljaspool EL-i) omi projekte tutvustada.
Selleks, et suurendada ka päriselt põlevkivielektrijaamade konkurentsivõimet, (kõrvaldada seni seaduses olev turumoonutus, millega üks tootja on toetuse saamisest välistatud), tagada tööhõive ning vähendada põlevkivielektrijaamade CO2 heidet, andis valitsus majandus- ja taristuministrile korralduse valmistada ette elektrituruseaduse muudatused, mis võimaldaks puidu ja põlevkivi koospõletamise protsessis toodetud taastuvelektri eest toetust maksta. Nimetatud lahendus ei sõltu sellest, kas EL-is leidub mõni teine liikmesriik, kes on valmis puidust taastuvelektri tootmise Eestile kinni maksma või mitte, vaid on võimalik rakendada niipea, kui seadus ja skeemi jõustumiseks vajalik riigiabi luba on muudetud. Vajalikud elektrituruseaduse muudatused on minemas kooskõlastusringile ning jõuavad sügisel riigikokku.
