Ta ei mäletanud, et Helme selles suhtes kuidagi aktiivne või silmapaistev oleks olnud. Muuli selgitas, et Rahvarindes võisid kõik olla ja võisid ka mitte olla, sest Rahvarindes olemine lihtvõitleja tasemel ei tähendanud muud, kui et töökollektiivis, maja trepikojas, kabeklubis või kus iganes olid mõned inimesed teinud koosoleku ja otsustanud moodustada Rahvarinde tugirühma.

"Ja oligi kõik. Mingit liikmelisust polnud. Miitingutel, meeleavaldustel ja üritustel käisid muidugi kõik. Seepärast on ka raske mäletada. Ma ei mäleta isegi seda, kas ma ise olin mingis Rahvarinde tugirühmas või mitte," nentis Muuli.

Kas on võimalik, et Helme tol ajal lihtsalt ei huvitunud poliitikast? "Tol ajal olime me kõik poliitikahuvilised. Absoluutselt kõik inimesed olid. Seda õhustikku on tänapäeval raske ette kujutada, aga tänavapoliitika oli peaaegu kogu ühiskonna elu sisu. Miski muu ei huvitanud praktiliselt kedagi. Ainult fosforiidist, IMEst jms elati. Pidevalt koguti mingeid allkirju, iga päev olid sa millegi poolt ja millegi vastu ja kinnitasid seda sageli kas allkirjaga, korjanduskarpi poetatud rubla või mingi muu teoga, näiteks meeleavaldusel osalemisega. See oli täiesti tavaline," kirjeldas Muuli laulva revolutsiooni ajastu vaimu.

"Kindlasti ei olnud ta mingi suur aktivist, aga ma ei mäleta ka, et ta oleks kuidagi väga suure passiivsusega või eemalehoidmisega silma paistnud," lisas Muuli.