Sinimäe memoriaali juurde kogunes täna 1944. aasta suvel toimunud lahingutes langenuid mälestama suur hulk inimesi. Nii mõnigi neist kandis näiteks särgikrael Eesti SS-leegioni embleemi, haakristiga püksipannalt või hoopis Natsi-Saksamaa kaitsemaleva ehk SS-i embleemi ja motoga T-särki.

Eile kinnitas valitsuse pressiesindaja Delfile, et ükski minister mälestusüritusel ei osale. Samas ei takistanud riiklike esindajate puudmine valitsusse kuuluvate erakondade EKRE ja Isamaa liikmetel üritusel osalemast. Kohal olid näiteks riigikogu saadikud Ruuben Kaalep (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (Isamaa).

Vastuoluline üritus

Sinimägede mälestusüritust on iga-aastaselt kritiseerinud Venemaa välisministeerium, nimetades üritust natsismi ülistamiseks. Eesti on sellised süüdistused tagasi lükanud, kuid ametlikke esindajaid üritusel ei osale.

1944. aasta suvel Sinimägedes toimunud lahingud tõid kaasa suure hävingu piirkonnale. Sinimägedes langenute ja kannatanute täpne arv ei ole senini teada, kuid hinnanguliselt ulatusid kaotused mõlemal poolel kuni 180 000 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt 37 000 langenut.

Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt.

Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti iseseisvus.

Mälestusürituse korraldajaks oli MTÜ Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestusliit.