Petserimaal on alles kaks luterlikku kalmistut – Petseris ja Lauras. Petseri kalmistu rajati 1910. aastal ning sinna on maetud Vabadussõjas langenuid ning suur hulk Petseri luterliku kogudusega seotud inimesi ning eestlastest kultuuri- ja ühiskonnategelasi.

Ent tänaseks on paljudel hauaplatsidel toimunud ülematmine, sest paljud hauad on kas aastaid korrastamata või pole lahkunute järeltulijatel võimalik rohkem kui kord aastas hauaplatse hooldamas käia, selgitas Solman ja lisas, et Vene Föderatsioon väljastab kalmude külastamiseks vaid ühekordseid tasulisi viisasid.

Veel põhjendas Solman ülematmiste soovi sellega, et kalmistu asub Petseris logistiliselt väga soodsas asukohas, kuhu on lihtne juurde pääseda. Samuti tõi ta probleemina esile kalmistu piiritlematuse.

Laura kalmistu puhul muudab olukorda keerulisemaks tõik, et surnuaed asub piiritsoonis, kuhu pääseb vaid spetsiaalsete piirilubadega.

"Petseri ja Laura kalmistute näol on tegemist Eesti kultuuriobjektidega, millede säilimine on, nagu ülaltoodud informatsioonist nähtub, tõsises ohus," kirjutas Solam möödunud reedel välisminister Urmas Reinsalule saadetud kirjas.

Solman palus välisministeeriumil kaaluda võimalus taotleda Venemaalt kokkulepet, mis annaks haudade külastajatele mitmekordse pikaajalise viisa.

Veel tegi Solman välisministeeriumile ettepaneku kaaluda Eesti riigi poolt tasustatava kalmude korrastaja palkamist, kokkuleppe taotlemist Petseri rajooniga pealematmiste lõpetamiseks ning kalmistute juurde infotahvlite ja väravate paigaldamist.