CNNi käsutuses on dokumendid, kust nähtub, et WikiLeaksi asutaja Assange muutis saatkonna omamoodi staabiks, kuhu talle toodi saadetisi, mis sisaldasid väidetavalt häkkimise abil saadud materjale, mis valimisi puudutasid.

Tal käisid ka kahtlust äratavad külalised. Kuigi saatkond oli talle varjupaik, kasutas ta kohta selleks, et kohtuda seal tipptasemel häkkeritega ja Venemaa võimude esindajatega. Lisaks toodi talle sinna tipptasemel IT-seadmeid ja tarkvara.

Antud taust näitab, et Robert Muelleril oli õigus, kui ta oma raportis viitas, et WikiLeaks aitas Venemaal õõnestada USA valimisi. CNNi kinnitusel on värskelt avaldatud materjalid usaldusväärsed ja tõendavad, et Assange'il olid tihedad sidemed Venemaa luureagentuuridega.

Assange on ise väitnud, et tema ei teinud koostööd Kremliga. Ta viitas, et venelaste nn trollivabriku lekked pole temaga kuidagi seotud.

Assange'i süüdistatakse spionaažiseaduse rikkumises salajaste sõjaliste ja diplomaatiliste dokumentide avaldamise näol 2010. aastal USA pommitamiskampaaniate kohta Afganistanis ja Iraagis.

Just seetõttu, et kohtu ette astumist vältida, redutas Assange seitse aastat Ecuadori saatkonnas. Ta visati sealt välja aprillis. Hetkel kannab ta Londonis aasta pikkust vanglakaristust. Tema USA-le väljaandmine otsustatakse järgmise aasta veebruaris.