Ergma saatis kultuuriminister Tõnis Lukasele ja sotsiaalministrer Tanel Kiigele pahase kirja, milles väitis, et pensionäre polnud laulupeol nähagi, sest nende ligipääs oli soodsate tingimuste puudmise tõttu nullilähedane.

Ergma kurtis, et pensionärid ei suuda muruplatsil terve kontserdi vältel istuda, mistõttu eelistati pingikohti. Pingikohtade pileteid pensionärid aga soetada ei suutnud nende hinna tõttu. "Missugusele ühiskonnagrupile olid mõeldud pingid?" küsis Ergma.

Pinke peaks tema sõnutsi paigaldama tervele platsile, et rohkem inimesi saaksid peost osa. Veel lisas ta, et inimesed võtavad väiksel murulapikesel oma teki peal istudes rohkem ruumi, kui pinkidel kontserti nautides. Pingiread paigutatakse praegu vaid laululava ette, kuid platsi täieulatuslik pinkidega varustamine lubaks väravatest sisse lasta rohkem peolisi.

"Piknikutekiga murul külitamine võtab oluliselt rohkem ruumi kui pink ja pingil istumine," tõdes Ergma.

Lisaks ei ole Ergma meelest inimesed suutelised terve peo aja murul istuma, tekib sirutamise vajadus, mistõttu ummistuvad vahekäigud rahvarohkuse tõttu. Pinkidel istudes saaksid inimesed jalgade sirutamiseks kohalt püsti tõusta ja ei peaks edasi-tagasi kõndima.

Ergma arvas, et sissepääsu sulgemine turvalisuse tagamiseks oli "pehmelt öeldes jama". Tema saabus lauluväljakule Mere väravate kaudu pisut enne 15.30 ja tema sõnutsi oleks nende platsile laskmisega turvalisus siiski tagatud olnud. "Kassade juures seisis hinnanguliselt piletilootuses 200 inimest, kelle sisse lubamine ei oleks üldist olukorda muutnud," möönab peoline.

Ergma kahtleb korraldusmeeskonna ja riigi vahendites. Tema jaoks jääb mõistatuseks, mille jaoks kulutasid korraldajad neile eraldatud finantsid, et ei suudetud tagada piisav turva- ja meditsiinipersonal. "Kas Eesti riigil puuduvad vahendid, et korraldada üks kord viie aasta jooksul üldlaulupidu vajalikul tasemel?" lausub ahastuses Ergma.

Ergma viitas ka kultuuriminister Lukase sõnavõtule, kus viimane rõhutas, et üksi pole keegi ja lauluväljakule tuleb ära mahtuda, kuid Ergma ei leia, et kõik soovijad said juubelipeost osa.

"Kujuteldamatu, et keegi otsustas bürokraatlikult asjale lähenedes, et laulupidu ei ole enam Eesti rahva pidu, vaid mingi eksklusiivne kontsert," sõnas nördinud Ergma.