Puuetega inimesed ning nende huvid ja vajadused on kõrtekeeluga seonduvas olnud pigem tagaplaanile jääv järelmõte kui üks olulisematest aspektidest, avaldas ELS muret.

"Meie seas leidub neid, kes saavad juua ainult painduva otsaga plastkõrtega,” selgitas ELSi esimees Jüri Lehtmets. “Seni olid need kõigile sobivad ja olemas, ehk üks väheseid asju mille pärast muretsema ei pidanud."

Nõudmisi sobivale kõrrele on hulgi: see peaks olema suhteliselt väikese allergiariskiga, lämbumis- ja vigastusohuta, painutatav ja kindlasse asendisse paigutatav, sobima kuumade ja külmade vedelike tarbimiseks, olema kergesti puhastatav või ühekordne, nii hinna kui ostukoha poolest ligipääsetav ning see ei tohi pikemalt vedelikus olles lagunema hakata ja seetõttu kasutuskõlbmatuks muutuda.

Lehtmets sõnas, et seni loodud kõrte alternatiividel on mitmeid puuduseid ning plastkõrte keeld loob uue lihashaigetele uue piirangu ühiskonda sulandumisel.

"Seetõttu otsime viise, kuidas see universaalse disaini näide ära ei kaoks ja mure muutuks ühiskonnale veidigi mõistetavamaks," sõnas Lehtmets.

Sel kevadel kiitis Euroopa parlament heaks eeskirjad, millega keelatakse ühekordselt kasutatavad plastikesemed nagu taldrikud, söögiriistad, kõrred ja vatitikud 2021. aastast.